PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

61. Forget Me Not (2012)
David Sieveking

David kolib taas koju, et hoolitseda oma dementse ema Greteli eest sel ajal, kui tema isa Malte, kes on viimased viis aastat ema eest hoolitsenud, puhkab. David on korraga nii poeg, hooldaja kui ka dokumentaalfilmitegija. Üheskoos elavad poeg ja ema läbi küll toredaid momente, samas Greteli seisund halveneb.

David ja Gretel järgnevad Maltele Šveitsi, kus paar 1970. aastatel elas. David kohtub Šveitsis vanemate sõpradega ning õpib oma vanemaid tundma hoopis teises valguses.

Pärast 40 abieluaastat on Gretel ja Malte lähedasemad kui kunagi varem. Oma pulmaaastapäeval sõidab paar Hamburgi, kus nende armulugu algas. See jääb nende viimaseks ühiseks reisiks. Greteli haigusest saab Davidile filmiprojekt, mis on tema armastusavaldus nii elule kui ka oma perekonnale.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

62. Frances Ha (2013)
Noah Baumbach

Frances on 27aastane New Yorgis elav noor tantsija, kes püüab oma karjäärile jalgu alla saada. Seda paraku tulutult. Parim sõbranna, hingesugulane ja ühtlasi ka korterikaaslane Sophie on oma eluga edasi liikumas ja Frances leiab end järsku tänavalt. See paneb ta elu ja suhete üle järele mõtlema. Frances jääb oma unistustele kindlaks, kuid leiab end korduvalt olukordadest ja vestlustest, kuhu ta hästi ei sobitu. See on naljakas, kohati talle endale ka. Frances oskab sellest kõigest üle olla ja õnnelik olla. See woodyallenlik mustvalgelt üles võetud humoorikas lugu New Yorgi hipsteritest on olnud publiku lemmik festivalidel üle maailma. Filmis teeb suurepärase rolli noor ameerika indie-täht Greta Gerwigin („Armastusega Rooma”, „Damsels in Distress”), kelle jaoks on see roll nagu loodud. Taustamuusikaks Delerue, Bowie, Dean Warehamilt ja Britta Phillips ning teised klassikud. Vitamiin igal juhul. Heili Jõe

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

63. Free Fall (2013)
Stephan Lacant

Marci elu on täiuslik: tal on tõusev karjäär politseis, vanemate abiga on ta äsja ostnud maja ning ta on kohe isaks saamas. Tööalasel koolitusel tutvub ta politseinik Kayga ning koos hakatakse jooksmas käima. Marc avastab endas tunded teise mehe vastu. Tema tasakaalukas elu on muutumas ning ta kaotab selle üle järjest rohkem kontrolli. Ta on kahevahel – ühel pool tema seni turvaline perekeskne elu ning teisel pool täiesti uuel tasandil tundemaailm. Marc mõistab, et ei suuda kumbagi osapoolt õnnelikuks teha, kõige vähem iseennast.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

64. Gabrielle (2013)
Louise Archambault

Gabrielle on Williamsi sündroomiga neiu, kes laulab muusikaliselt andekate vaimse puudega lauljate kooris Montréali Muusad. Neil on ees tähtis sündmus – ühine esinemine Québeci staari Robert Charlebois’ga. Ent Gabrielle tähelepanu neelab muu – ta on armunud Martinisse, koori kaasliikmesse. Gabrielle’i õde Sophie on tärganud armastuse üle rõõmus, nähes selles õe võimalust täisväärtuslikumaks ja õnnelikumaks eluks. Ent Martini ema arvates ei ole lähisuhe erivajadustega noorte jaoks ning taibates, et Gabrielle’i ja Martini suhe on intiimsemaks muutumas, keelab ta nende edasised kohtumised. Armastatust lahutatuna taipab Gabrielle, mil määral tema õnn ümbritsevatest inimestest sõltub ning ta tahab nii endale kui teistele tõestada, et ka tema suudaks iseseisvalt elada – sest ainult iseseisvatel inimestel on õigus armastada ja olla armastatud. Pisut ebatraditsioonilise Romeo ja Julia loo varjus pakub tundliku inimhinge uurijana tuntud kanada kineast Louise Achambaut silmiavava ja emotsionaalse vaate erivajadustega inimeste ellu, näidates, et nende hingelised vajadused ei piirdu üksnes loominguliste tegevustega – kuid selle aktsepteerimiseks ei ole ühiskond veel päris valmis. „Gabrielle” on küll positiivne ja soe, ent kaugeltki mitte üheplaaniline. Williamsi sündroomiga Gabrielle Marion-Rivardi suudab säravalt ja haaravalt välja mängida kogu armunud ja armastatust lahutatud naise tundepaletti, mis ka põhjendab, miks film valiti Kanada kandidaadiks võõrkeelse filmi Oscarile. Katre Pärn

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

65. Gerontophilia (2013)
Bruce La Bruce

18aastasel Lake’il on tore ja tegus kallim, kuid ühel heal päeval avastab ta endas ebahariliku kiindumuse vanurite vastu. Saatuse tahtel satub ta suvel töötama hooldekodusse, kus tal tekib õrn härra Peabodyga. Avastades, et hooldekodu patsientidele antakse ülearu ravimeid, et nendega oleks lihtsam ümber käia, otsustab Lake päästa härra Peabody säärasest ravikuurist ning aidata ta hooldekodust põgenema. Selle tulemuseks on vaimukas ja südamlik seiklus, mis üha tugevdab nendevahelist sidet. Igavese provokaatori Bruce LaBruce’i („L. A. Zombie”, „Otto ehk Elagu surnud” jne) tänavu Veneetsias ja Torontos esilinastunud film provotseeris ja šokeeris kriitikuid ja publikut samavõrd kui tema eelmised, gei(zombie)porno žanris tehtud filmid, mille linastused nii festivalidel kui ka kinodes võimud sageli keelustasid. „Gerontofiilias” šokeerib LaBruce aga lausa vastupidiselt, tuues kinolinale romantilise komöödia klassikateose „Harold ja Maude” vaimus, kuhu on loomulikult lisatud ka lavastaja töömeetodile omast žanripiiride lammutamist. – Steve Gravestock, Toronto filmifestival

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

66. Gloria (2013)
Sebastián Lelio

Lelio neljas täispikk mängufilm „Gloria” on vahetu ja otsekohene teos, mis annab tundliku draama edasi ilma kavalate kaameratrikkide ja visuaalsete ilustusteta ning äratab oma peategelase vastu ehedat poolehoidu. Gloria (García) käib meelsamini vallaliste pidudel kui kükitab üksi oma väikeses Santiago korteris. Ühel säärasel peol tutvub ta endise mereväeohvitseri Rudolfoga (Sergio Hernández), kes on temast seitse aastat vanem ja äsja lahutatud. Gloria näeb juba vaimusilmas püsivat armusuhet, ent Rudolfo entusiasmist hoolimata kipuvad nende armuõnne varjutama viimase eksabikaasa ja kaks täiskasvanud tütart. Gloria on elus sattunud napsitamise ja purunenud peresuhete nõiaringis. Ta jumaldab oma täiskasvanud poega ja tütart ning kuigi nende vahel valitsevad veel teatud pinged, on Gloria peresuhted lausa roosilised võrreldes Rudolfo olukorraga – tema eksnaine ja täiskasvanud tütred elavad kõik koos, nad ei tööta ning sõltuvad nii ööl kui ka päeval üksnes mehe rahast, nõust ja hingesoojusest. Film puudutab Tšiilis tänapäeval valitsevat poliitilist olukorda, kuid sisimas kajastab see lihtsalt ühe naise lugu. Paulina García on Gloria rollis võrratu – ta portreteerib väga ehedalt keskealist hingehaavadega naist, kes otsib lihtsalt armastust. Selles on tõelist vaimukust ja liigutust, kui tema hingejõud lõpuks võidule jõuab. Mark Adams, Screen International