Põnevusfilmid - Arvustus.com arvustused

“Guy Richie omas headuses. Film oli rohkem "üle võlli" ja stililiseeritud kui näiteks Lock, Stock and Two Smoking Barrels või Snatch, kuid seejuures oli lugu (mille eesmärk paistis lihtsalt näidatavale möllule mingi raamistiku pakkumine olevat) üsna nõrk. Samas antud puudus ei paistnud mind isiklikult sugugi häirivat - võtan seda kui märki, et kogu film oli oma eesmärgis ja terviklikkuses kindel ning oli seejuures omas nishis hästi õnnestunud teos.

Räägiksin eraldi veidi soundtrackist, mis oli erakordselt hästi kokku pandud ja ära kasutatud.
Guy Richie osutab alati enda lavastatud filmide muusikalisele poolele rohkem tähelepanu, kui vaataja tänapäeval ehk harjunud on, aga näiteks Sherlock Holmesis oldi jäädud pisut laisaks, lastes põhiliselt ainult üheainsa põhimotiivi erinevaid variatsioone, mis lõpuks ennast veidi liiga vägivaldselt vaataja ajju sisse graveerisid. Kontrastiks, Snatchi ja Rocknrolla soundtrackid teevad silmad ette ka paljudele põhjalikult produtseeritud stuudioalbumitele.
Man From U.N.C.L.E. kasutas samuti (sarnaselt Sherlock Holmesile) omanäolisi muusikalisi peamotiive (kusjuures sellise helikeelega, mida praeguseks juba traditsiooniliselt seostatakse Külma Sõja ainestikuga), kuid oli tunduvalt varieeruvam ja märkimisväärselt osavamalt ekraanil toimuvaga sobivalt sünkroniseeritud - nii hästi, et on isegi eraldi väljatoomist väärt.
Lisaks kasutati ka mitte-originaal teoseid (paljastuseks, Nina Simone on siinkirjutajale väga meeldiv artist :) ).

Kokkuvõtteks, äratuntuavalt "guyrichilik" film (ilma talle meelepärase cockney-Londoni vaatenurgata), stiilne, humoorikas, kerge ning meelelahutuslik vaatamine. Soovitan.”

“Sedasorti film, kus leidub ehedat pinget. Meenutab pisut Hannibal Lecteri seeriat. Film võtab mitu korda ootamatuid pöördeid ja kohati isegi täiesti kummalisi. See osa, kus kaks meest omavahel psühholoogilisi mänge mängivad, on väga hea aja pingeline. Kõrvalepisoodid, Taylori mälestused kaasosalisest tüdruksõbrast jms jääb aga segaseks ja mõttetuks. Ka filmi lõpp ei ole väga hea ning on ootuspärane.”

“Märulifilm on täies eheduses. Mitte hollywoodilik, vaid midagi uut, nii et mõjub huvitavalt, uuenduslikult ja samas läbini meelelahutuslikult. Mõned tõsiselt head võitlusstseenid on ka sees.”

“See film on läbini üks ajaraiskamine. Olles Poe fänn, on mul seda eriti kurb tõdeda. Mingitest fragmentidest on kokku püütud panna lugu, mis ei kanna ja mis lõppeb ei kuhugi. Mõttetult kulutatud aeg. Vaadake midagi muud.”