Sõnadest tähtsam
Merit Raju, Helina Kärgenberg
Kuna me ei ela üksi vaakumis, tuleb paratamatult suhelda. Isegi mitte midagi rääkides saadame sõnumeid, kõneleme tegelikult endast. Me tõlgime ja suhtleme pidevalt ka sõnu kasutamata. Meie pilgud, kehad, iseloomujooned ja teod räägivad. Paraku on meie suhtlemisstiilis palju harjumuspärast ning see viib sageli ka sarnaste suhete ja olukordadeni. Aga kui pingutame natuke selle nimel, et vanad automaatsed ja lapsepõlvemustriga suhtlemisviisid asenduksid uutega – siiramate, ehedamate ja enesega rohkem kooskülas olevatega -, tasub see vaev end kuhjaga ära. Suhted muutuvad usalduslikumaks, neis on rohkem ärakuulamist ja avanemist. Võib-olla muutuvad seejärel inimesedki meie ümber. Ei ole vaja jätta muljet ega rääkida ilmast. Võib täiesti vabalt olla see, kes sa tegelikult oled. Ja sellisena armastatud. Lisas Shepard 18.05.2012
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
Arvustused
“Kui inimesed omaette räägivad, siis öeldakse, et räägivad kõige targemaga. Samas öeldakse, et tähtsam kui see mida sa ütled, on see, mida sa mõtled. Järgmiseks tuleb meelde tarkus, et arutledes kõvasti omaette kõva häälega on kasulik, sest siis sa kuuled ka, mida pea mõtleb, muidu liiguvad mõtted sellise kiirusega, et astuvad üksteisele kannale. Kuidas siis tegelikult on sellega mida me mõtleme, ütleme ja kuidas käitume?
Just nii lugesin mina seda raamatut - kogu aeg endaga mõttes vaieldes ja arutledes, seda küll siiski mitte kõva häälega.
Mitmed raamatus kirjeldatud olukorrad moodustavad meie igapäevase elu, kuid kiires elutempos ei jää aega nende üle juurelda ja järeldusi teha. Nii kordamegi sageli ikka ja jälle samu vigu. Lugedes hakkasingi paralleelselt analoogseid situatsioone otsima ja leidma ka oma elust. Siis läks mõtetes vaidlemiseks, sest ikka üritad ju ennast ja oma käitumist kaitsta ning õigustada. Enamasti leidsin oma mõtetega rahumeelsed lahendused, kuid oli ka momente, kus andsin alla ja lükkasin otsustamise tulevikku ehk siis olukorda, kus olen sellises situatsioonis. Samuti tundsin ära palju tuttavaid, kelle käitumismudelid toredasti välja joonistusid ning hakkasin mõnestki inimesest ja tema reageerimisest paremini aru saama. Kuid mõistmist tuli kindlasti palju juurde.
Kuigi minu jaoks jäi raamatust kõige enam kõlama mõte, et me ei teadvusta, ei mõtle ja ei pane tähele, kuidas käitume, meeldis mulle väga-väga, et autorid suudavad lugejale läheneda lihtsalt, oma kogemuste baasil, tuues näiteid oma elust. Samuti on olukorrad väga elulised, millesse satume kõik pidevalt päev päeva järel.
Raamat on iseenda ja oma mõtetega olemise raamat, mis mõjus mulle väga virgutavalt ning puhastavalt. ”
“Raamat, mille sisu on sama kaunis kui välimus. Siit leiab väga laia valiku suhtlemisega seotud teemasid ja vastuseid ning soovitusi. Nii meediaga suhtlemisel, sõpradega suhtlemisel, kodustega sutlemisel ja isegi iseendaga suhtlemisel on sellest raamatust abi. Kohati läheb päris keeruliseks (üks autor ju bioloogi haridusega), aga ei midagi üle mõistuse. Pealegi on järgmisel leheküljel mingi mahe luuletus, mis tasakaalustab äsja loetud raskemat teksti. Enamus raamatust on siiski kergesti seeditav ja praktiliselt kasutatav info.”