Ervin Abel. Siin ma olen - Arvustus.com arvustused

“Raamat on kirjutatud väga iselaadi stiilis, mis esimestel lehekülgedel tundus ehk liiga episoodiline ja hüplik, kuidagi päevikutaoline, aga õige pea jõudis mulle kohale, et selline üliinformatiivne stiil on taotluslik ja sobib hästi töönarkomaanist peategelase hingeeluga. Raamatus on väga palju fakte ja kuupäevi, Kirsti Vainküla on näinud tõeliselt palju vaeva ja tulemus on suurepärane.
Kuna mina tean Ervin Abelit ainult filmide kaudu ("Noor pensionär", "Siin me oleme", "Mehed ei nuta", "Viini postmark"), oli huvitav lugeda, kui tohutult palju muud ta teinud on - pigem tehti need filmid muu töö kõrvalt.
Ja et tema elu roll oli Kiir - minu jaoks üllatus, sest kuigi tema estraadikavadest olen ise väiksena osa saanud "Terekest kah!" ja "Oh sa issand!" plaate kuulates naerda lõkerdades, kus Abel on Jorh Adniel Kiire rollis, siis filmi-Kiir on minu jaoks ikkagi paraku Margus Lepa. See on naljakas, et Abel ise Kiire tegelaskuju üldse ei sallinud, aga sellest hoolimata suutis teda väga hästi mängida ja lausa 10 aastat!
Muidugi oli tõsiselt huvitav lugeda tema lapsepõlvest ja kooliajast, näiteks et ta oli süüdimatu laenaja (vedas, et tol ajal sms-laenu ei olnud) ja müüs koolikaaslastele ettemaksuga olematuid mootorrattaid ja autosid. Või siis et olles kirglik kalamees ei söönud ta ise kala, kui siis ehk räim-tomatis-konservi :) Ja siis veel kogu see parteiteema, ei kujutagi ette, kui hull sõjajärgne aeg oli. Samas, praegu on ka keskerakond, nii et midagi pole muutnud...
Raamat aga on mul hetkel veel umbes 4/5 koha peal pooleli ja juba tükk aega - ei taha edasi lugeda peale pahaloomulise kasvaja avastamist.”

“Ervin Abelit meenutab selles raamatus terve hulk inimesi, kel oli õnne temaga lähemalt tutvust teha läbi töö vms. Annab huvitava perspektiivi mehest, kellest muud ei tea, kui naljakaid karaktereid filmidest. Raamatus on ka palju pilte.”