Tuntud Universum: kadunud Maa - Arvustus.com arvustused

“Mõnusa huumoriga kirjutatud lobe lugemine, milles tähelepanelik lugeja leiab ka mõndagi (kaasaegse) ühiskonnakriitilist, mille tegevustik sobitub otsapidi D. Adamsi loodud maailma, mõned detailid on sealt juba tuttavad. Raamat sobiks mõne filmi, või veel parem seriaali stsenaariumi aluseks, sest tegelaskujud on vahest ehk liigagi värvikad ainult must-valge kahemõõtmelise teksti jaoks. ”

“Mul puudub igasugune kogemus ulmekirjandusega, viimane ulmefilm oli lapsepõlves "Ahvide planeet" ja ometi lugesin selle raamatu väga kiiresti läbi. Mind paelusid kõige enam Kent`i ulmeline fantaasia. Ja just see, et enamus sellest puudutab ju meile igapäevaseid tuntud esemeid, nähtusi, olukordi jne. Kindlasti oleks kergem välja mõelda midagi totaalselt tundmatut, siis nagunii keegi täpselt aru ei saaks. Aga romaan on tihedalt ühenduses momendieluga, samas on see viidud täiesti uuele tasandile. Tabasin ennast mõttelt, et väga palju meile harjumuspärast on tegelikult hädavajalik, mis kasutuses ka sajandeid hiljem. Ja loomulikult kumab läbi kriitikanoot - kuidas me oleme võimelised oma ümbritsevat elu hävitama. Nii et romaani lõpp, mis oli ka minu jaoks ootamatu, tundub pärast piskut mõtlemist täiesti loogiline asjade käik.
Tegevus on lennukas, tegelased omanäolised ja huumor ikka kohe väga hea.
Kust tuleb inimene selle peale, et räimest jogurtit teha??? Ja uskumatu, et ikka on poliitikud kõige tähtsamad!!!
Igatahes soovitan kõigile, ka neile, kes muidu ulmekirjandust ei loe. Peale ulmelise fantaasia, mõnusa huumori ja lahedate tegelaskujude, on raamatus ka palju mõtlemapanevat.”

“Kergesti loetav huumorivürtsine ulmeromaan. Värvikas tegelaste kamp kulgeb galaktikate vahel kosmoselaevaga (tootjaks firma "Küll läheb") Maad otsides. Teekonnal eri tähesüsteemides peatvuad nad kummalise elukorraldusega planeetidel ja üritavad Maa kohta infot hankida. Näiteks robotite planeedil istuvad baaris intelligentsed kodumasinad ja tellivad ettekandjalt õli või elektrit nautimiseks. minu üks lemmiktegelasi oligi õlihoolikust röster, kes kaasati laeva meeskonda. Teemantplaneet aga üllatab ülisuure gravitatsiooniga, mis lausa kisub meeskonda ja laeva planeedi sisemusse. Kuidas nad siiski taibuka röstri abil pääsesid, võid lugeda. Kuidas mõistad, kui sulle kellaajaks öeldakse, et see on kolmveerand kapp? Või kui röster veel mäletab kõdi kui humanoid ta nuppe keeras, aga riskiolukordades lööb ta ikka kosmoselaevas pistikuga endale risti ette. Ja mis juhtub hamburgerikujulisel Mc planeedil.....Ulmeline seiklus lõpeb mõistagi väärilise puändiga, mis on lihtne ( naerma ajav) kuid ootamatu. Olen ulme zhanri suhtes küllalt kriitiline, kuid seekord avastasin tõeliselt vaimuka suveromaani, millel oli rohkesti kokkupuuteid ka igapäevase eluga Maal. See tegigi minu jaoks asja kergesti loetavaks. Autor valdab ka psühholoogilist peenmehaanikat, nii on kosmolaeva tegelaste omavahelistelegi suhetele psühholoogiline mõõde antud. Hea huumor on suur vaimuväärtus! Suur tänu Kentile.”