In Vino Veritas - Mõnus õhustik, road vajavad veidi särtsu - Arvustus.com arvustused

“Käisin In Vino Veritases pidulikul õhtusöögil ning jäin üldjoontes rahule. Restoran asub vanalinnas otse Nukuteatri vastas ning seal viibitud kolme-nelja tunni jooksul tundusid sisse astuvat vaid välismaalased. Kuid ka kohalikel on põhjust see võluv koht üles leida.

Sisekujundus on tumedates puidustes toonides ning toitu pakutakse kahes ruumis: saalis, mis avaneb kohe uksest sisse astudes, ning kitsamas ja väiksemas ruumis, mis jääb suuremast vasakut kätt paarist astmest alla. Kui on soov lauda broneerida, soovitaks seda kindlasti küsida suuremasse saali, sest teises ruumis müriseb külmik ning ettekandja liigub pidevalt mööda köögi-baarileti-ettevalmistuslaua vahel. Tumedatele toonidele vaatamata pole ruumis pime, vaid mõnusalt hubane. Tore on ka see, et lauad on üksteisest parajalt kaugel ja koht ei ole väga suur, nii et ei teki hirmu, et ettekandja laualised ära unustab.

Menüü on mitmekülgne (pitsa, pasta ja pearoad), laia hinnamõõtmega ja vanalinna kohta väga heade hindadega. Meie laudkond proovis pearoogi: metsaseenekastmega lõhet, grillitud kanarinda ning lambakarreed. Kuigi toidud olid igati head, jäi nendest veidi-veidi särtsu puudu. Väikse tooniaktsendiga andnuks just selle Miski lisada, mis heast suurepärase teeb. Natukene tekitas segadust ka menüüs toodud pearoa lisandite nimekiri (aurutatud köögiviljad, kuskus lisanditega, rosmariiniga kartuligratään): ettekandja soovitas neid juurde võtta, sest roogade endi juures olevat lisandit vähe. Tegelikult sõltus see täiesti roast, näiteks lambal olemasolevast lisandist täiesti piisas. Soovitaks uurida, palju konkreetse roa juures lisandit on, ning kahtluse korral võtta erinevaid lisandeid juurde, et neid jagada (juurdetellitavad lisandid tuuakse eraldi taldrikul-kausis). Pearoad olid mõistliku suurusega. Kõrvale pakuti sooje saiakesi ning maitsestusele sai lisavunki anda laual oleva õli ja veiniäädikaga.

Magusast proovisime pakutavast Itaalia köögi klassikast kõike menüüs olevat: brüleekreemi (hea, aga tavalisega võrreldes kuidagi väga väike ports?), tiramisut (ehk veidi vahukoorega mascarpone arvelt patustatud, aga üldiselt väga hea) ning jäätist (hea, aga ehk oleks veel parem, kui pakutaks kohapeal tehtut).

Üks rõhutatult veinirestorani tahk jäi meil proovimata: meie veinivalik piirdus punase ja valge majaveiniga. Tulevastele majaveinitellijatele võiks ehk südamele panna, et selles restoranis tähendab "täis klaas" tõepoolest täis klaasi, nii et kui on soov juua enam kui klaas, oleks rahasäästu poolest mõistlik tellida eraldi pudel(id). Pool klaasi on seal tavapärase veiniklaasi norm. :)

Ühesõnaga - tasub seal kindlasti läbi astuda, esmalt ehk veidi kohvi-koogiga maiustada ning teinekord juba õhtust sööma tulla. Armas koht! ”