Ilukirjandus - Arvustus.com arvustused

“„Tõde ja õigus“ on Tammsaare poolt kirja pandud tuntud Eesti klassika. Kõik noored on pidanud aastaid seda kohustusliku kirjandusena koolis lugema. Kõik viis osa on ülesehitatud erinevatele põhiprobleemidele. Need on ka põhjuseks, miks raamatuid saab aegumatudeks pidada.
Esmapilgul tundus esimene teos igava vanaaja talurahva eluloona. Mida peatükk edasi, seda rohkem süüviti erinevate tegelaste keerulistesse iseloomudesse. Esimese osa lõpuni oli raske vahet teha headel ja halbadel karakteritel. Kõik Tammsaare loodud kujud olid komplitseeritud. Pearust õhkus headust, kuid krutskidelt ei olnud talle vastast. Andres tundus õiglasena, otsides oma tõde ja õigust, kuid piibli lugemise ja liigse Jumalasse uskumisega muutus ta rangeks ja ebameeldivaks.
„Tões ja õiguses“ püstitatud probleemid on üleval ka tänapäeval. Kusagile ei kao ebakõlad põlvkondade vahel, armastuse küsimused või perekonna sisesed tülid. Aegumatu on ka inimese võitlus maaga, religiooniga, ühiskonnaga ja õnnega. Mõnel ajastul löövad need välja rohkem, teisel vähem, kuid olemas on nad siiski. Viiendas osas võidab inimene maa. Andrese unistus, mis püsis läbi kogu „ Tõe ja õiguse“, lõpuks täideti, hakati süvendama Vargamäe järve. Lepitud on ka Jumalaga ning igaühel on religioonist enda kindel arvamus. Mõned küsimused hakkavad taas korduma, sest Vargamäel on uus noor põlvkond,lapselapsed, keda esimeset osast saab võrrelda Andrese ja Pearu lastega.
Minu arvates peaks seda Tammsaare teost lugema iga vähegi intelligentne eestlane. Raamat annab hea ülevaate inimese elust ning toob meile endile palju võrdlusmomente. ”

“Hariv raamat, kuid lisaks ka tundliku keelekasutusega.”

“See on järgmine Dan Browni raamat, mida ei suuda käest ära panna. Tegevus tomub Washington D.C. ja see on kolmas raamat Robert Langdoni sarjast (pärast "Da Vinci koodi" ja "Ingleid ja Deemoneid")

Sisu on kaasahaarav ning tihe ja peas käivad järeldused muutuvad iga uue infokilluga. Tõesti supermõnus lugemine, kus emotsioonid käivad seinast seina.

Palju on sümboleid ning avastusi, millest tekib soov kohe neid paiku külastada ja neid esemeid oma silmaga näha.

Nagu Danil kombeks paneb ka see raamat sügavalt mõtlema ning nägema asju teisest vaatenurgast. Minu jaoks teeb raamatu väärtkirjanduseks asjaolu, kui raamatu lõppedes jään ma mõtlema asjadele sügavamalt ning avastan end uutelt radadelt. Ja see raamat on minu jaoks väärtkirjandus.”