Tulen öösel sulle koju
6.4
13 hindajat

511. Tulen öösel sulle koju
Aapo Ilves


Lisas About 20.12.2010
Pane hinne:
Tuleriitade öö
6.6
7 hindajat

512. Tuleriitade öö
Tiit Tarlap

Ühes linnakeses põletatakse nõida. Vaese tuleriidale saadetud naise viimased sõnad on, et ühel päeval tuleb Armageddon. Mööduvad sajandid. Linna tuleb tagasi sealt ammu lahkunud mees. Neil aastatel, mis ta kõnnumaal veetis, sai ta nimeks Armageddon.... Esmapilgul danbraunilik, templirüütleid täis põnevuslugu on tegelikult aus ja jõhker raamat, mis kisub halastamatult alasti selliste sajanditega iseenda karikatuuriks muutunud salajaste missioonide olemuse.


Lisas remember 24.01.2011
Pane hinne:
Tund aega, et hinge minna
10
2 hindajat

513. Tund aega, et hinge minna
Kristel Leesmend

Eesti Draamateatri Näidendiraamatu sarjas 18. raamat: Kristel Leesmendi mononäidend „Tund aega, et hinge minna“. Lavastab autor Kristel Leesmend ja mängib Viire Valdma. Tekst võitis preemia möödunudaastasel Monomaffia festivali ja Eesti Teatri Agentuuri mononäidendite võistlusel. ˇürii tõdes, et mononäidend on seni Eestis olnud üsna haruldane ˛anr, pealegi on alati palju rohkem rolle kirjutatud meestele, kuid see preemiatöö pakub suure ja puudutava rolli just näitlejannale. Raamatus on inglisekeelne sünopsis. Kujundaja Kert Lokotar. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Naisel seisab ees kohtumine inimesega, kellel on tema elule väga suur mõju olnud. Ta võtab hetke aega, et segaste tunnete ja ootamatu olukorraga toime tulla. Hetkest saab tund, mille jooksul mängib ta läbi kogu kohtumise. See on lugu lähedusevajadusest ja – hirmust, soorollide lõksudest, hingetutest käitumismustritest, võimalusest kellegi elus midagi tähendada ja keegi olla, peidetud vägivallast suhetes, andestamisest ja selle mõistmisest, maailmast, kus suheldakse väljamõeldud inimestega, üksindusest. Kangelannat põletab tahe murda läbi pealesurutud mustritest ja leida tee, mis viiks ta tõeni.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Tund enne igavikku

514. Tund enne igavikku
Rein Veidemann

See autobiograafiliste sugemetega romaan on vaskse ajastu Tartust ja sealsest ülikoolist. Lastekodu-romaanist (2003) tuttav Andreas Wiik on koos kolleegidega matmas oma õpetajat, peaaegu sajandi vanuseks elanud Karl Mooritsat. Kuid elust suure lavastuse teinud luuletaja ja õpetlase Mooritsa viimsesse, igaviku-eelsesse tundi põimub pihtimusliku päeviku ja mälestustega Andrease enda ülikoolilugu, tulvil unistusi ja pettumusi, võite ja kaotusi, armastuse lummavat valgust ja murdumisi – kõike seda, mis tiheneb tunnetuse teeks. Me alustame templitest, lossidest, paleedest ja lõpetame labürindis – niisugune on selle raamatu sõnum. Kuid labürindiski ei puudu valikud, eksides võib avastada iseend. Vabadus on ennekõike eneseületus. Andreas Wiigi esmakogemus ülikoolist – peahoonet ehtivate sammaste vahele varjuva ukse silm – võimendub talle aknana igavikku. Omakorda võib seda raamatut võtta kui akent ühe eesti haritlase hinge-ellu ja mõtteilma 20. sajandi lõpukümnendeil.


Lisas Marge-Elin Roose 23.11.2012
Pane hinne:
Tundmatuks jääda sooviva tuntud tegelase elulooraamat

515. Tundmatuks jääda sooviva tuntud tegelase elulooraamat
Marje Ernits

Siis meenusid mulle minu keskkooliaegsed päevikud. Need olid mul Tähtvere maja pööningul pappkastides. Kõik muud dokumendid sai ükskord, siis kui me niikuinii võitsime, ära hävitatud, aga päevikud jätsin alles. Tundusid süütud – ikkagi minu elu „Kevade”. Otsustasin need siiski enne Sigritile loovutamist läbi lugeda. See oli tark tegu. Hea, et ma oma tütrele nende olemasolust rääkida ei jõudnud – olin neid lugedes šoki äärel. Hea, et meil vana Marismaaga eraldi seifid on. Mõelda vaid! Kui Sigrit oleks need pappkastid avastanud ja lugenud. Aga olgu! Läks hästi, et ise nii kaugele jõudsin. Nüüd pole kahetseda midagi. Nüüd ei saa ma vähemalt endale valetada, ise oma ilusaid mälestusi uskudes. / Aastakümneid ja erinevate riigikordade ajal tipp–poliitikas tegutsenud Marina Marismaa otsustab enne pensionile jäämist raamatu tarbeks diktofonile lugeda oma pikantsetest seikadest tulvil eluloo, teadmata sealjuures, et kaotab peatselt kõnevõime. Karjääri ja partei nimel on ta valmis olnud manipuleerima, petma, kuus korda abielluma, käima läbi nii meeste kui naiste vooditest, uskudes sealjuures alati, et eesmärk pühitseb abinõu. Tragikoomiline monoloog on tema pärandus oma täiskasvanud tütrele.


Lisas cantabile 29.07.2013
Pane hinne:
Tunnistaja
5.0
1 hindaja

516. Tunnistaja
Nora Roberts

Valitsushimulise ema tütar Elizabeth saab ühel õhtul lõpuks ema haardest vabaks. Ta veedab sõbrannaga aega ühes ööklubis ja lubab võõra mehe võrgutaval vene aktsendil peibutada end majja Lake Shore Drive’il. Sündmused, mis järgnesid, muutsid neiu elu igaveseks. Kaksteist aastat hiljem elab ta Abigail Lowery nime all Ozarkis ühe väikelinna äärealal. Vabakutselise programmeerijana kavandab ta keerulisi turvasüsteeme – ning täiendab omaenese turvalisust kurja koera ja tulirelvade valikuga. Ta hoidub omaette, räägib vähe, ei paljasta midagi. Kuid Abigaili reserveeritus intrigeerib politseiülem Brooks Gleasonit. Naise loogiline mõistus, varjav loomus ja ebaromantilised vaatepunktid lummavad, kuid ka ärritavad teda. Ta kahtlustab, et Abigail vajab millegi eest kaitset ja et tema hoolikad kaitsekihid varjavad lugu, mis tuleb paljastada. Põikleva unustamatu kangelanna ja pulssi kiirendava süžeega romaan kinnitab Nora Robertsi kohta tänapäeva kõige köitvamate trillerite autorina ja jätab lugeja soovima uusi lugemiselamusi.


Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
Pane hinne: