Õigusenõudjad
8.0
1 hindaja

217. Õigusenõudjad
Edgar V. Saks

Edgar V. Saksa ajalooline romaan jutustab Virumaa Vohnja mõisa mölder Jaanist, kes süüdistas oma mõisnikku Heinrich von Baeri ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Õigust saamata pöördus ta kaebusega keisrinna Anna poole, kelle juurest see lõpuks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi jõudis. 30. novembril 1739 kirjutas maanõunik Otto Fabian von Rosen vastuse, milles kinnitatakse õiguslikult mõisniku piiramatut ülemvõimu pärisorise talupoja suhtes. Jutustus viib lugeja 18. sajandi Eesti külaellu ning näitab, millised oli tol suhteliselt lootusetul ajajärgul talupoja võimalused oma õiguste eest seista.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Lihtsalt ilus
8.0
2 hindajat

218. Lihtsalt ilus
Marje Ernits

Romaani „Lihtsalt ilus” peategelane Liivi kasvab üle väikeses karjakülas vaesepoolses hälvikperes, kus on ometi rohkelt hoolt ja armastust. Liivi on juba lapsena väga ilus tüdruk ning temast saab neiuks sirgudes tõeline kaunitar. Õppimine pole talle lihtne ülesanne, aga ta näeb vaeva ja suudab oma eluga edasi minna. Raskustele vaatamata lõpetab neiu kutsekooli ja asub oma esimesele töökohale. Ametikoht, kuhu Liivi tööle määratakse, pole küll päris see, mida ta õppis, aga ta suudab end kohale sobitada ja veel õppida. Ent midagi on tema elus ikka puudu ja see midagi on armastus. Liivi ei otsi oma õnne, ta ootab seda, ootab oma ainsat ja õiget. Paraku satub ta teele ikka neid teisi. Aga siis, ühel õhtul, tuleb Tema, see tundmatu võõramaa mees... Samalt autorilt varem ilmunud „See teine tüdruk“ ja „Kui seda metsa ees ei oleks“.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Islandil ei ole liblikaid
8.0
1 hindaja

219. Islandil ei ole liblikaid
Kätlin Kaldmaa

Ääretuse äärel on igaüks argiselt ääretust ääreni täis. Ääretuse äärel, trolli pealael, kus ülestõusmispühaeelne lohe küla alla neelas, on heeringat ja vetikat ja trolle, on armastust, mis on niisama mõistetamatu ja möödapääsmatu kui ookean, on naisi ja mehi, kuigi hooti, ja kohvi saab ka. Ühe pere ajaarvamise alguseks saanud valge maja koondab endasse lugematul arvul lugusid, alustades Gudrunist ja Jónsist, esimestest inimestest, ja lõpetades Elina, ülemeremaale kadunud noore naisega. Üks maja, üks sajand, üks pere. Elu Islandi rannakülas on alalises liikumises. Romaan „Islandil ei ole liblikaid” on osa mõttelisest kolmikust, mille ülejäänud nurkadeks on luulekogu „Armastuse tähestik” (2012) ja lasteraamat „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” (2012). Kätlin Kaldmaa on avaldanud neli luulekogu ja kaks lasteraamatut. Novelli „Kui poisid tulid” eest pälvis ta 2012. aastal Friedebert Tuglase novelliauhinna.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Liblikas
8.0
1 hindaja

220. Liblikas
Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähki romaan Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri „Estonia“ sünnist. Romaani üheks keskseks tegelaseks on noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Kivirähki romaan on ühtaegu kurb ja naljakas ning ülistab kunsti ja teatrit, näidates, et just nende kaudu on võimalik ületada surma. 2013. aasta sügishooajal esietendub Rahvusooperis Estonia ka romaani põhjal valminud Tõnu Kõrvitsa samanimeline ooper.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Palgasõdur. Üksik hunt
8.0
2 hindajat

221. Palgasõdur. Üksik hunt
Kalle Klandorf

Endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi esimene põnevusjutt viib meid Eesti Vabariigi algusaegadesse, kui toimus palju valgustkartvaid lugusid. Raamatu (anti)kangelase eluohtlike seikluste kaudu saab autor avaldada palju sellist infot, mida ta oma värvikast ja ohtlikust töisest minevikust ilmselt kunagi nende tõeliste nägude ja nimedega avaldada ei saaks. Põnev lugemine nii krimilugude austajatele kui ka ise neis karmides ja segastes aegades osalenutele.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kaevanduse romaan
8.0
1 hindaja

222. Kaevanduse romaan
Paul Kand

1948. aastal kevadel lõpetasin Nõmme Gümnaasiumi, mis tol ajal kandis Tallinna 10. keskkooli nime. Pärast sõda tõusis Eestis päevakorda põlevkivitööstuse arendamine. Kuna mäeinsenere oli Eestis vähe, kehtestati Tallinna Polütehnilise Instituuti mäeosakonna üliõpilastele teatud soodustused (kõrgem stipendium, samuti stipendium ainult rahuldavate eksamihinnete puhul). 1953.aasta juunis kaitsesin diplomiprojekti Ubja kaevanduse rekonstrueerimisest ja mulle anti mäeinseneri cum laude diplom. Ühe aasta töötasin Põlevkivi-ja -Keemiatööstuse Peavalitsuse tootmistehnika osakonnas vaneminsenerina, 1954. aastal viidi mind üle Põlevkivi-ja Keemiakombinaadi Kiviõli kevandusse peainseneri abiks. Töötasin Kiviõli kaevanduses 15 aastat mitmesugustel ametikohtadel. Pärast pensionile jäämist tekkis mul mõte kirjutada romaan möödunud sajandil viiekümnendatel aastatel põlevkivikaevanduses maa all töötanud inimestest, nende elust ning tegevusest, mida on vähe kajastatud. Kui romaan tekitab huvi Eesti põlevkivikaevanduste ajaloo vastu, siis on see oma ülesande täitnud. Paul Kand


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne: