Kolmas Vabadussõda
8.0
1 hindaja

205. Kolmas Vabadussõda
Aivar Kivisiv

Raamatut „Kolmas Vabadussõda“ võib klassifitseerida poliitiliseks trilleriks, mis räägib lähituleviku võimalikest poliitilistest arengutest Eestis, kus põhirolli mängib Venemaa kasvav ambitsioon saada jälle maailma juhtivaks jõuks. Pärast pronksiööd sai autor aru, et pääseti üle noatera, sest suurem verevalamine jäi ära. Samas adus autor, et oht ei ole kadunud, järgmine kord aga on vastane oma vi... gadest õppinud. Pärast Gruusia sõda ja Ukrainas meelepärase valitsuse paika saamist on just Balti riigid see koht, kus alustatakse järgmist etappi oma mõjuvõimu suurendamiseks. Eesti ei ole kindlasti peasihtmärk, vaid testpind NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse kontrollimisel ja murendamisel. Raamatus on esitatud fiktsioon arengutest minevikust tulevikku. Kirjutatu on küll verine, ehki kokkuvõttes positiivse lõpuga, mida paljud teised võimalikud stsenaariumid ei pruugi olla. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sündmustega, milles on armastust, vihkamist ja muid inimtundeid. Kahe aasta jookul, kui autor otsis tulutult kirjastust ja raha raamatu väljaandmiseks, on mitmedki kirjeldatud fiktsiooni komponendid käivitunud. Viimased sisulised parandused on tehtud 2010 augustis. Tegemist on hoiatusromaaniga, mis peaks avama inimeste silmi nägemaks varjatud protsesse ja ehk ka ära hoidma saatuslike sündmuste tegelikkuseks saamise.


Lisas Marge-Elin Roose 08.10.2012
Pane hinne:
Kolmekümneaastane kapten
5.5
12 hindajat

206. Kolmekümneaastane kapten
Ebe Padu

Hoogsa seiklusjutu peategelaseks on igas olukorras kohkumatu ja endaks jääv eestlanna Leonella, kes pärast laevahukku Läänemerel satub kahtlase laeva pardale, kus temale ja teisele laevahukust pääsenud kaaslasele Jaanusele saab selgeks, et tegemist on kaasaegsete piraatidega. Laeva kamandab mees nimega Dick Sald, kelle kodumaa on Jeemen. Pärast ebaõnnestunud põgenemiskatseid Inglismaal seisab kahel eestlasel ees teekond Aafrika rannikule ja ränk seiklusrikas teekond läbi musta mandri, mis viib nad esialgu Egiptusesse ja lõpuks kapten Saldi kodumaale Jeemenisse. Kangelaste edasised seiklused jätkuvad pärast pikki aastaid Amazonase selvas. Seikluskirjanduse tundjale saab juba pealkirjast ning muidugi ka nimedest Dick Sald, Negro, samuti mitmetest muudest üksikasjadest selgeks, et tegu on omamoodi kaasaegse arendusega Jules Verne_i teose Viieteistkümneaastane kapten” teemadel, mis omakorda dikteerib nii mõnegi süžeekäigu, milles tänane ja eilne justkui ulataks teineteisele käe.


Lisas toomela 07.02.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Oli ikka tegemist, et seda lugeda. Tegevus käis nii kiiresti, et härra Orav rattas ei jookse vist nii ruttu. Keel oli ka selline... ma ei tea, no ikka vä-ä-äga raske oli lugeda. Nagu mitte eestlane oleks kirjutanud. Lõpu poole hakkas muidugi ära harjuma. Pooleli küll ei jätnud, aga kui poleks lugenud, ei juhtuks ka midagi. Lugesin kuu aega tagasi, aga enam ei mäleta midagi. Tervest raamatust jäi mulje, et loe nagu sisu kokkuvõtet. Nii et jah , lasteraamat vist. Kaheteistaastastele ehk meeldiks?”

26.05.2011 22:17 - Muki
Muki on seda arvustust muutnud: 30.05.2011 17:40
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Kolmteist aastat hiljem
7.0
1 hindaja

207. Kolmteist aastat hiljem
Jaan Tangsoo

Romaanis „Kolmteist aastat hiljem“ kohtub lugeja juba autori varasemast loomingust tuttavate tegelastega. Raamatu tegevus hargneb vahetult pärast Eesti Euroopa Liitu astumist ühes maalilises Eestimaa väikelinnas, mille linnaisadel ja nendega mestis olevatel aferistidel tekib hull idee arendada globaalset äri. Paljud neist on trüginud ka poliitikasse, et ajada oma arust „eesti asja“. Kohati groteski laskuv romaan mõjub igati aktuaalselt, näidates inimlikku tölplust ja poliitrumalust. JaanTangsoo on viljakas autor, kelle sisutihe looming kajastab kriitiliselt Eesti lähiminevikku ja tänapäeva, avades ühiskonna valupunkte.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kompromiss. Riiklik kaitseala.
9.2
5 hindajat

208. Kompromiss. Riiklik kaitseala.
Sergei Dovlatov

Sergei Dovlatovi „Kompromiss” on tema kõige Tallinna-kesksem romaan, tööst ajakirjanikuna, absurdsevõitu elust Eesti NSV-st, inimestest ja kompromissidest, mida tuli paratamatult teha selleks, et lihtsalt üldiselt inimväärselt eksisteerida. „Riiklikus kaitsealas” töötab autor ekskursioonijuhina Puškini muuseumis Mihhailovskojes. ISBN: 9789949270750 Sari: Punane raamat Kirjastus: Tänapäev Lehekülgi: 296 Ilmumisaasta: 2011 Tõlkinud: Vilma Matson, Lembe Hiedel


Lisas aTS 12.05.2012
Pane hinne:
Kontakt
8.5
2 hindajat

209. Kontakt
Martin Algus

Kuigi näiliselt elame pidevalt ühenduses olevas maailmas (mobiilid, internet), tajuvad paljud meie seast hoopis vastupidist üksindust, isoleeritust, kontakti puudumist. Tundub, et see pole probleem vaid kinniste eestlaste puhul, vaid laieneb ka üle vee ka teistesse Läänemere-äärsetesse riikidesse. Uues eesti näidendis „Kontakt“ tõukavad juhuslikud kohtumised ja kokkupõrked Kopenhaagenis, Stockholmis, Helsingis ja Tallinnas tegelasi ootamatult iseendasse vaatama, endaga uuesti ühendust võtma ja avanema, et oma „kookonist“ välja astudes eluga edasi minna. See on lugu universaalsest soovist olla ühenduses iseenda ja maailmaga. „Kontakt“ võitis näidendivõistlusel New Baltic Drama 2011 Eesti peapreemia ja on ilmunud Eesti Draamateatri Näidendiraamatu sarja 16. raamatuna. Näidendi esmalavastus oli 2011. aastal Turu Linnateatris. Eesti esmalavastus oli Eesti Draamateatris 23. Septembreil 2012, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Illimar Vihmar (külalisena), valguse kujundaja Triin Suvi, video autor Kristo Viiding. Osades: Kleer Maibaum-Vihmar (külalisena), Marta Laan, Maria Avdjushko, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Märt Avandi, Kristo Viiding ja Martin Algus (külalisena).


Lisas Marge-Elin Roose 02.10.2012
Pane hinne:
Kool piiril

210. Kool piiril
Géza Ottlik

Tuntud ungari kirjaniku Géza Ottliku (1912–1990) romaan „Kool piiril” käsitleb ühe Ungari piiri äärse sõjakooli sisemaalima. Lugu esitatakse kahe jutustaja, sõjakooli kahe kasvandiku vaatepunktist. Ühe – surnud Medve – mõtted pärinevad käsikirjast, milles ta kirjeldab detailselt kasvandike eluolu ning üritab võimalikult täpselt edasi anda kogu õhustikku. Teine jutustaja on Medve sõber Beebee, kes kommenteerib ja täiendab sõbra käsikirja. Kaks vaatepunkti ja kaks ajatasandit annavad kokku üldpildi. Näeme, kuidas värsked kasvandikud kaotavad piirsituatsioonis järk-järgult oma lapseliku süütuse ja on sunnitud valima: autonoomia, solidaarsus, pugemine või karjainstinkt. Nad õpivad, kuidas pidada vastu vaenulikus maailmas ning kuidas käia säästlikult ringi sõnade ja liigutustega. Romaan käsitleb moraalseid väärtusi ja on piisavalt üldistusjõuline, et pakkuda unustamatut elamust ning mõtlemisainet tänapäeva lugejale. Ungaris on „Kool piiril” muutunud kultusromaaniks. Géza Ottlik pärines vanast aadlisuguvõsast. Et ta oli aastail 1923–1926 Kőszegi sõjaväelise reaalkooli kasvandik, on seal hangitud elamused ja kogemused aluseks nii romaani maailmale kui ka kirjaniku mõtteviisile. Ülikoolis õppis Ottlik matemaatikat ja füüsikat ning tegeles atleetika ja bridžiga, hiljem teenis leiba ajakirjanikuna. Pärast sõda valiti Ottlik Ungari PEN Klubi sekretäriks, tema jutustused, arvustused ja följetonid ilmusid perioodikaväljaannetes. 1948–1957 tõrjuti ta koos paljude teistega kirjanduselust välja, mistõttu elatus ilukirjanduse tõlkimisest. Pärast põlu alt vabanemist ilmusid ühes köites tema lühiromaan „Katused varavalges” (eesti keeles 1988) ja mõned jutustused. 1959. aastal ilmus peateos „Kool piiril”, 1969. aastal jutustustekogu „Minden megvan” („Kõik on olemas”). 1980. aastal ilmus kirjaniku vaimseks elulooks peetud esseede, artiklite, uurimuste ja arvustuste kogumik „Próza”. Postuumselt ilmus 1993. aastal teos „Buda”, mis koosneb katkenditest, ääremärkustest ja märkmetest romaani „Kool piiril” juurde. Ühes kaasautori Hugh Kelseyga on Ottlik avaldanud ilukirjandusliku bridžiraamatu „Adventures in Card Play” (inglisekeelsena 1979, ungari keelde tõlgitud 1997). Géza Ottlik on pälvinud mitmeid Ungari kirjandusauhindu.


Lisas Marge-Elin Roose 03.09.2012
Pane hinne: