Taimest tulnud
8.0
2 hindajat

25. Taimest tulnud
Liisa Kallam, Virve Tuubel, Eelike Virve

Raamat on pühendatud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu aastateemale taimest tulnud ja tutvustab meie kliimavöötmele omaseid ja siin läbi aegade kasutatud taimseid kiudusid, mida on saadud linast, kanepist, pärnast, nõgesest ja turbast. Meie kliimavöötmes on inimesed alati vajanud otstarbekalt valmistatud kehakatteid ning tarbeesemeid - parimad materjalid nende valmistamiseks on ikka looduslikud.


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Mahevillased kudumid
8.0
2 hindajat

26. Mahevillased kudumid
Ingalill Johansson, Ewa K. Andinsson

Kudumidisainer Ingalill Johansson ning fotograaf Ewa K. Andinsson viivad lugeja pehmest lõngast inspireeriva kollektsiooniga reisile Rootsi talvemaastikku, muinasjutulisse jäähotelli Lapimaal Jukkasjärvil. Raamatus on üle kolmekümne erineva kudumisõpetuse. Üksikasjalikud juhendid on jaotatud raskusastme järgi, nõuandeid ja soovitusi jagub nii algajale kui ka kogenud kudujale. Tere tulemast mahevillasesse kudumismaailma täis härmas jääprintsesse ja talviseid metshaldjaid!


Lisas Marge-Elin Roose 02.11.2012
Pane hinne:
Maalehe suvelilleraamat
7.7
3 hindajat

27. Maalehe suvelilleraamat
Merike Aomets

Suvelilled on võitnud aednike südame sellega, et nende õisi näeb juba samal aastal, neid saab igal aastal vahetada ning peenraid uute huvitavate taimedega ümber kujundada, nende valik on väga suur ning tublimad neist õitsevad terve suve kuni sügiseste külmadeni. Suvelilli on kasvatatud ammustest aegadest saati. Esmalt levisid aedades ilutaimedena teraviljapõldude umbrohud, nt rukkililled, saialilled, magunad. Käsikäes maailma avastamisega on täienenud ka aedades kasvatatavate üheaastaste lillede nimekiri. Selles raamatus tutvustab autor rohkem kui 70 kergesti kasvatatavat ehk otse peenrale külvatavat suvelille. Merike Aomets on sündinud 1966. aastal Tartumaal. 1986. aastal lõpetas ta Räpina Sovhoostehnikumi ja 1996. aastal Eesti Põllumajandusülikooli agronoomia teaduskonna. 2005. aastal sai ta põllumajandusülikoolist magistrikraadi aianduserialal. Merike Aomets on töötanud aednikuna ja aiapoodides müüjana. Alates 2007. aastast töötab ta Räpina Aianduskoolis õpetajana. Taimede ja lillede vastu on aednik huvi tundnud juba lapsepõlvest alates. Enam on teda köitnud lilled, mida saab otse peenrale külvata. Nendega on ta tegelenud palju aastaid. Aomets on ise kasvatanud kõiki raamatus tutvustatavaid suvelilli.


Lisas sipsik 27.01.2014
Pane hinne:
Virumaa seelikud
7.0
5 hindajat

28. Virumaa seelikud
Kersti Loite

Selles raamatus on ülevaade 18.-19. sajandil Virumaal kantud seelikutest, nende värvikasutusest ja valmistamise tehnoloogiast. Lisaks rõõmustavad silma enamiku säilinud Virumaa seelikute, riidekatkete või jooniste originaalide pildid, mis on raamatus enamasti oma loomulikus suuruses. Raamatu autor loodab, et kogutud materjal aitab rikastada ja laiendada rahvariideseeliku kandmise traditsiooni ning tuua unustatud seelikud taas rahva hulka.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Jeremy Clarkson autode kallal
6.5
16 hindajat

29. Jeremy Clarkson autode kallal
Jeremy Clarkson

Top Geari saatejuht Jeremy Clarkson kirjutab autodest ja muust. 2009.


Lisas hyper 10.06.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Lõbus küll, aga väga vana ning tõlge on paraku äärmiselt nigel välja kukkunud.
Pealegi oleks Clarksonit mõttekas lugeda igal juhul inglise keeles - saab pulle väljendeid teada, kasvõi.”

10.06.2010 13:07 - Urmas Oja
Hinnang arvustusele:
  +1   -0
Mõtteid ja meenutusi mälumängudest
6.5
2 hindajat

30. Mõtteid ja meenutusi mälumängudest
Hillar Palamets

Eestis on selle mõtestatud ajaviitega tegeldud oma pool sajandit. Autor on olnud üle neljakümne aasta nii kilbar, küsimuste koostaja, ˛ürii liige kui ka mängujuht ja on ERF-i populaarsetes telemängudes osaledes puutunud kokku Õie Heinmaa, Hardi Tiiduse, Tõnis Laisaare ning teistega. Peale meenutuste käsitletakse küsimuste-küsimustike koostamist. Raamatu teises pooles on valik parematest küsimustest teemade kaupa ja kolm Tartu-keskset küsimustikku. * * *
- Igal inimesel on, aga Jumalal ei ole?
- Antiikaja hellenid kutsusid ühte eksootilist looma kaamelleopardiks, kreeka keeli „kamēlopardalis”. Mis nime all tunneme seda olendit tänapäeval?
- Miks jääkarud ei söö pingviine?
- Mida pakkus Eeva Eedeni aias Aadamale?
- Milline puder asendas vanasti eesti meestele Viagrat?
- Kes tsaaririigi kroonitud peadest tegi ühes kolmest tähest koosnenud venekeelses sõnas neli kirjaviga?
- Millise riigi lipule on 22 korda kirjutatud ornament­kirjas „Allah akbar!” („Allah on suur!”)?
- Milline Oskar Lutsu teos lõpeb sõnadega: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud…”?


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne: