Igavuse filosoofia
9.3
4 hindajat

7. Igavuse filosoofia
Lars F. H. Svendsen

Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada.


Lisas Marge-Elin Roose 04.09.2012
Pane hinne:
Inimtüübid

8. Inimtüübid
Ivo Volt, Anne Lill

Raamat sisaldab vanakreeka filosoofi ja universaalteadlase, Aristotelese õpilase Theothrastose teose Inimtüübid tõlget, kommentaare ning mahukat saatesõna.


Lisas Marge-Elin Roose 25.04.2012
Pane hinne:
KYBALION
10
1 hindaja

9. KYBALION
Kolm pühendatut

Kolme pühendatu uurimus Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka hermetistlikust filosoofiast. Iidsetest aegadest on salajastes vennaskondades õpetajalt õpilasele suuliselt edasi antud hermetistlikku õpetust. See õpetus on koondatud kogumikku "Kybalion". Mõiste enda tähendus on aja jooksul kaduma läinud ja pole nüüdseks enam teada. Raamat käsitleb hermetistlikku alkeemiat, mille eesmärk pole mitte tarkade kivi leidmine, mille abil metalle kullaks muuta, vaid vaimne alkeemia, mis muundab mentaalseid võnkeid. Teosesse on koondatud seitse hermetistliku õpetuse põhiprintsiipi, mille aluseks on arusaam, et kõiksuse põhiolemus on mentaalne ehk vaimne.


Lisas Zeus 24.09.2013
Pane hinne:
Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks
8.0
2 hindajat

10. Lihtsalt õnnelik. Õnne valem igaks päevaks
Stefan Klein

Kõik me oleme sündinud eelsoodumusega tunda õnne. Sageli aga seisame oma õnnel ise risti tee peal ees – enamasti sellepärast, et me lihtsalt ei tea, kuidas õnne leida. Viimastel aastatel on aju-uurimine näidanud, kuidas iga inimene saab oma aju varustust kasutada parema elu saavutamiseks. Teadlane Stefan Klein kirjeldab põnevalt ja ladusalt, millistest allikatest saavad toitu õnn ja õnnetus ning toob välja reeglid, kuidas leida häid tundeid ja halbadest pääseda. Sest õnne on võimalik õppida! Stefan Klein (snd 1965) on õppinud füüsikat ja filosoofiat ning kaitsnud doktorikraadi biofüüsika erialal. Ta pühendus populaarteaduslike raamatute kirjutamisele, sest tahtis äratada inimestes vaimustust reaalsuse suhtes, mis on põnevam kui mis tahes kriminull. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Õnne saladus“, „Kas kõik on juhus?“, „Aeg. Aine, millest koosneb elu“ ja „Andmise mõte“.


Lisas Marge-Elin Roose 07.11.2012
Pane hinne:
Mida küsivad meilt suured filosoofid

11. Mida küsivad meilt suured filosoofid
Leszek Kołakowski

Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, mille kohta kirjutas Toomas Paul: “Käsitlus on elegantne ja lihtkodanikule arusaadav. Piltlikult öeldes: pakutakse peotäis pähkleid. Kõva koor on kõrvaldatud. Ei ole vaja murda hambaid sisu kättesaamiseks. Teemade tummised tuumad on kenasti kandikul.”


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
7.7
7 hindajat

12. Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?
Alan F. Chalmers

Ilmamaa, 1998 Sarjas "Avatud Eesti raamat"


Lisas kirju 01.03.2010
Pane hinne: