Harald Riipalu lugu
9.7
6 hindajat

43. Harald Riipalu lugu
Rauno Võsaste

Harald Riipalu lugu on jutustus Eesti ühe legendaarsema ohvitseri elust. Kirjeldatakse Riipalu lapsepõlve ja teenistust Eesti Kaitseväes, sõjaväelase karjääri, millest põhiosa moodustab teenistus Saksa armees, antakse ülevaade Riipalu tegevusest paguluses. Raamatus avaldatud fotomaterjali hulgas on ka esmakordselt avalikkuse ette jõudvaid fotosid. Lisaks arhiiviandmetele ja erinevatele dokumentidele on raamatus kasutatud hulgaliselt sõdurite ja teiste kaasaegsete mälestusi.


Lisas Hekaru 02.02.2011
Pane hinne:
Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis

44. Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis
Triinu Ojamaa, Kanni Labi, Janika Kronberg

Käesolev monograafia Harri Kiisast, eesti kultuuri vahendajast Rootsis sai alguse Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna identiteediuurimustest. Kultuuriline, etniline ja rahvuslik identiteet, mis eestlastel on alates 19. sajandist olnud tihedalt seotud just muusikaga, väljendub eri viisidel kodumaal, oma rahva keskel elades ja võõrsil viibides. Eri aegadel välismaale sattunud eestlaste seas oma uurimuse tarbeks ainest kogudes pidime ilmselt paratamatult jõudma ka Harri Kiisani, kes siis kahjuks oli küll juba meie seast lahkunud. Tema elutöö ja mälestused temast on aga alles ja väärivad säilitamist ühe osana eesti kultuuriloost.


Lisas Marge-Elin Roose 22.01.2013
Pane hinne:
Hellero – Tartu Vaimu särin
10
1 hindaja

45. Hellero – Tartu Vaimu särin
Mikk Sarv

Helleros on muistsete laulude lummas aastatel 1972–2000 koos laulnud ligi sada noort inimest. Ühes lauldi regilaule Eestist, Setomaalt, Vadjamaalt, Isurimaalt, Soomest ja Karjalast, lisaks vanu laule Vepsast, Liivimaalt, Saamimaalt, Ersa- ja Mokšamaalt, Marimaalt ja Ungarist. Laulu- ja tantsukeerdu liitusid ka kuulajad. Selles raamatus jagavad Hellero lauljad lauluteel meeldejäänut. Mälu värskenduseks ja edasilaulmiseks on kaasas enim lauldud laulude sõnad ja viisid.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Helmelõimed elulõngal

46. Helmelõimed elulõngal
Karl Puhvel

Karl Puhvel (1894–1966) kahe ilmakuulse eestisoost teadlase – Jaan ja Martin Puhveli – isa, jutustab heas kirjanduslikus stiilis oma elumälestusi sünnist tsaariajal kuni lahkumiseni sõjaaegsest Eestist läände, pagulusse. Karl Puhvel oli maamõõtja ja metsateadlane. Tema tähtsamate tegudena peaks nimetama Nõmme linna planeerimist ning seoses valdade reformiga toimunud täpset kaardistamist. Nende kaartide alusel toimus pool sajandit hiljem maade tagastamine. Enne sõja algust oli ta kõrge riigiametnik, kelle paljud kaaslased kustusid sunnitöödel Siberis või kellest paljud hukati püssilasuga otsemaid. Karl Puhvli saatus oli õnnelikum. Ta kaotas küll kodumaa, kuid tema elulõng ei katkenud. Raamatu ilmumist on toetanud SA Eesti Mõtteloo Sihtkapital.


Lisas cantabile 11.02.2013
Pane hinne:
Henn-Kaarel Hellat
9.0
1 hindaja

47. Henn-Kaarel Hellat
Aive Nurmekivi

5. aprillil tähistab kirjanik Henn-Kaarel Hellat 80-ndat sünnipäeva. Ta sündis Viljandis ohvitseri perekonnas. 1958-1961 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Sellest ajast algab ka tema kirjanduslik tegevus. Tema sulest on ilmunud hulgaliselt proosa- ja luuleraamatuid, samuti on ta hinnatud kirjanduskriitik. Täieliku ülevaate tema loomingust leiate raamatust Henn-Kaarel Hellat 80


Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
Pane hinne:
Henry VIII kuus naist
3.8
4 hindajat

48. Henry VIII kuus naist
Antonia Fraser

"Lahutas, jäi peast ilma, suri, lahutas, jäi peast ilma, elas kuninga üle..." – selle tuntud vemmalvärsiga on kuningas Henry VIII kuus naist tavateadvuses defineeritud mitte niivõrd oma elude kaudu, kuivõrd viisi kaudu, kuidas need elud lõppesid. 16. sajandi esimesel poolel oli Inglismaa poliitikas üks suur ja põletav küsimus: Henry VIII soov saada endale meessoost troonipärija. Kuus kuningannat võisid olla küll Henry troonipärija-kinnisidee ohvrid, ent nad polnud sugugi alistujad. Vastupidi, nad ilmutasid märkimisväärset tugevust ja tarkust ajastul, mil usuti, et nende soole pole omane kumbki. Antonia Fraser osutabki, et Henry abikaasad polnud mingid tühised nukukesed ega lihtsalt naissoo stereotüübid, kellena neid on mõnikord vaadeldud: Reedetud Naine, Võrgutaja, Hea Naine, Inetu Õde, Paha Tüdruk ja lõpuks Emakuju. Aragóni Catherine kõneles soravalt mitut keelt ja valitses regendina kuningriiki, kui Inglismaa saavutas 1513. aastal Floddeni väljal šotlaste üle otsustava võidu. Anne Boleyn põhjustas mitte ainult Henry lahkulöömise paavstist, vaid ka edendas Inglise reformatsiooni, samuti nagu Catherine Parr, kes oleks peaaegu kaotanud trooni (ja võib-olla elugi), vaieldes abikaasaga teoloogiaküsimuste üle. Isegi nooruke Katherine Howard näitas üles iseseisvust, ehkki mitte erilist arukust, kui endale kuningaga abielus olles armukese soetas.


Lisas Thein
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
21.06.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Raamatu võtsin kätte suure hurraaga. Pealkiri tundus huvitav ja ootused olid suured. Kahjuks jõudsin ainult 93 leheküljeni, siis panin raamatu käest ära. Palju nimesi ja igavat infot. Mõni põnevam hetk tõesti oli, aga neid ka enam ei mäleta. Ränk pettumus. ”

21.06.2011 20:34 - Thein
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hinnang arvustusele:
  +1   -0