Kõnnin või merre
3.0
1 hindaja

79. Kõnnin või merre
Enn Hallik, Tiit Lääne

Ajakirjanikud Tiit Lääne ja Enn Hallik alustavad eestlaste sünnimaalt lahkumisi ja uuel kodumaal alustamise lugude sarja “Meritsi maailma läinud eestlaste lood”, mille nüüd ilmunud avaraamat kannab pealkirja “Kõnnin või merre”. Keerulistel aegadel meritsi maailma läinud eestlaste lugude sarjas on esialgu plaanis välja anda kuus raamatut, millest viimane ilmub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal 2018. Eesti rahva traagilise ja samas kangelasliku ajaloo, elujõu ja läbilöögivõime jäädvustamist raamatusarjana toetab peasponsorina Tallinna Sadam. Heade sõnumite sadam, nagu kõlab Tallinna Sadama tunnuslause, on kõige vahetumalt seotud neis raamatutes ilmuvate lugudega. Sellest ka sarja üldnimetus. Ent juba esimese raamatu puhul on pannud õlga alla mitmed ühist üritust ja missiooni tunnustavad väliseestlased. Sarja avaraamatu lugude valikul on püütud lähtuda nende erakordsusest. Kuid huvitavad ja põnevad on kõik lood, mis räägitud ja ootavad oma avaldamise järjekorda. See, et avaraamatu lugude raskuspunkt asub Austraaliasse rännanud eestlaste lugudel, on seekordne valik. Aga rääkigem natuke esimesest raamatust. Kõigepealt – miks niisugune peakiri “Kõnnin või merre”? Aga selle pärast, et nii ütles 1944-ndal Eestis Vene vägede kätte jäämist kartnud Tiina Taemets noore tüdrukuna oma emale. Jah, tõesti seesama vapper eestlanna, kes võttis möödunud sajandi seitsmekümnendail baltlaste kaitseks mõõtu Austraalia peaministriga ja “aitas” tal ametist lahti saada! “Kõnnin või merre” raamatus on 18 ajalooliste ja tänapäevaste fotodega illustreeritud lugu. Seal on nii Venemaalt kui Eesti kodutalust põgenema sunnitud ja nüüd Austraalia külakese parimaks maletajaks oleva Heinrich Korbe lugu. Hämmastav on Pärnu Raeküla kaluri Jakob Kembi, hiljem Kanadas Vancouveris kõrghooneid ehitanu tarkus ja edu. Raamatus on lugu Abessiiniasse kuningale veetrassi ehitama läinud Kalju Adamsonist ja ühena vähestest laatsaretlaevast Moero eluga pääsenud Edmund Rannikost, praegu Austraalia eestlaste külas Thirlmeres elavast Taadist. Vapustav on Alvar Lõuendi imeliste seikluste ja pääsemiste jada, uskumatu Vova Kirillovi perekonna kõigepealt Venemaale, siis tagasi Eestisse ja lõpuks Austraaliasse põgenemise lugu. Rootsi on raamatus esindatud vendade Mart ja Ruut Mägiga, kes põgenesid Rootsi üle Soome, Ruudul toona kuueaastasena pealegi isa brauning taskus, samuti Eesti rannas sõjalaeva “Jossif Stalin” hukku näinud ja hiljem Eesti suurimaks postiajaloo guruks saanud Elmar Ojastega. Ja edasi, ikka põnevuse laineharjal: koos kolonel Riipaluga sõdinud, praegu 101 aastat vana Leonhard Praks ja vanim eestlasest tegevkümnevõistleja Jalmar Katk; surmalaagrite surnukuurist pääsenud Jaan Treufeldt, laevamehena enne lõplikku põgenemist Eesti ja Soome vahel seigelnud praegune keskkonnakaitsja August Sirkel; Sinimägede taplustest USA-sse jõudnud Herbert Lääne ja legendaarse spordimehe Johan Meimeri Austraalias Adelaides elav tütar Ilvi Reni; nii sõja ajal kui hiljem äris julgustükke teinud Kalju Reesalu või oma päästeingliteks koera, hobust ja lehma nimetav Leida Käis-Nemcaus; Sydneys elava Maimu Viiding, Euroopa kuulitõukemeistri Arnold Viidingu lese viimase minuti pääsemislugu. Kõik on kordumatud saatused ja lood, milles palju nii õnne, uskumatuid pääsemisi kui südamevalu ja igatsust isamaa järele. Raamatu kunstiliseks kujundajaks on Sirje Ratso. Head lugemist soovides raamatu autorid


Lisas Marge-Elin Roose 23.10.2012
Pane hinne:
Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel
10
2 hindajat

80. Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel
Rait Avestik


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Laulumemm Linda Saul
9.0
1 hindaja

81. Laulumemm Linda Saul
Heino Pedusaar

Linda Saul(1907–1997) oli teatrimuusik ja vokaalpedagoog. Ta töötas Tallinna Töölisteatri ja Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri muusikajuhi ning Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulueriala pedagoogina. Käesolevasse raamatusse on koondatud vestlused Linda Sauliga, tema päevikukatked ning õpilaste ja kolleegide kommentaarid. Kõik need moodustavad kokku Laulumemmena tuntud maineka pedagoogi suhtumise oma õpilastesse, töösse ja loomulikult muusikasse. Intervjuud ja vahetekstid on kirjutanud Heino Pedusaar.


Lisas sipsik 05.08.2013
Pane hinne:
Legend Helmi Puur

82. Legend Helmi Puur
Heino Kiik

Helmi Puuri (sündinud 20 dets. 1933) raamat algas kitsast ja vaesest lapsepõlvekodust Sitsi linnaosas. Kahekümnene neiu aga üllatab 1954. aasta algul oma tantsuga balletis Luikede Järv; ilmub ootamatult nagu tuhkatriinu. Helmi kunsti ülistatakse, teda ennast nimetatakse legendiks, aga kaks haigusperioodi viivad pikkadeks aastateks balletist eemale. Järgnevad seniolematult kangelaslikult tagasitulekud. Lõplikul laval lahkumine abiellub Helmi kolmekümne nelja aastasena. Armastus ja perekonnaelu haaravad endasse samasuguse emotsionaalsusega kui varem oldi balletikunstis. Helmi sünnitab kaks poega; Jaan (1969) ja Paavo (1974).


Lisas Marge-Elin Roose 16.11.2012
Pane hinne:
Lembit Eelmäe
8.8
6 hindajat

83. Lembit Eelmäe
Aivar Kull

Aivar Kulli “Lembit Eelmäe : Näitlejaraamat” tuletab meelde kahte raamatut. Esiteks tema enda kirjutatud Oskar Lutsu monograafia (2007) ja teiseks Mari Tarandi raamatut oma vennast Juhan Viidingust “Ajapildi sees” (2008). Sarnasus pole ainult kujunduses. Aivar Kull on sama põhjalik ja ainet tundev, kui Oskar Lutsu monograafias, kuid seekord on see antud isiklikuma lähenemisega, stiililiselt Mari Tarandiga samas võtmes. Autor keskendub küll Lembit Eelmäe näitleja-ande kirjeldamisele, kuid ka kogu ülejäänud elust antakse intiimne ülevaade. Raamatu lõpetab Mati Undi kirjutis “Imelik Lembit Eelmäe”. Raamatus on tosin pilti. Lisaks nimeloend ning Lembit Eelmäe osatäitmiste nimestik (laval, filmis, kuuldemängudes).


Lisas Valgaanium 25.04.2011
Pane hinne:
Lennart Meri - Vabaduse valus valgus
7.6
8 hindajat

84. Lennart Meri - Vabaduse valus valgus
Henn Põlluaas

Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote. Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama. Pole siis ime, et temast on kirjutatud palju imetlevaid raamatuid. Henn Põlluaasa teos vaatab aga kriitilise pilguga müüdi taha, põhjendades kriitikat ka ulatuslikult läbi töötatud allikmaterjaliga. Ei mingit liigset poliitilist korrektsust, ei mingit austust mütoloogia vastu. Nii Meri ise kui eesti lugeja väärivad panegüürika kõrval ka ausat, ilustamata, tema vigu ja valesidki paljastavat käsitlust.


Lisas seim 17.10.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Meri oli ja jääb üheks suurimaks kõnemeheks. tema kõnedest kumab läbi erudeeritus, edevus, sõnaosavus, arrogants, superdemagoogia ja üllus. Prof. Kõiges muus oli ta paraku oma kuvandi kõhetu vari. Suur ja helge kuvand, väike ja tume vari. Rüütel, kes oli sõnades põhiseaduse ja Eesti kaitsel, kuid tegudes hoopis midagi muud. Millise ebakompetentsuse ja idiootsuseni viib inimest edevus, kogenematus ja hetkekasu tagaajamine.
Jube kahju, et meie rahval napib positiivseid kangelasi. Nii väga oleks vaja aatelisi inimesi, kes suudavad jääda põhimõttekindlaks, üks kõik mis olukorda elu nad paneb, või kellega vastakuti läbirääkimiste laua taga istutakse. See raamat võttis selle lootuse peaaegu 100%-liselt.”

10.11.2011 00:51 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +1   -0