- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
73.
Kersti Kreismann - Paljajalu kõrrepõllul
Margit Kilumets, Kersti Kreismann
Avameelsed kõnelused ajakirjanik Margit Kilumetsaga, armastus- ja ahastuskirjad, mälestused sõpradest ning näitlejanna salapäevikud seovad raamatu omalaadseks kultuuripõnevikuks. Maht: 240 lk.
Lisas Linda 01.09.2010
“Voolavad ja kergesti loetavad mälukillud ja mõtted, mida on nii mõnus lugeda, et raamat läheb tõeliselt kiiresti. Hoolimata kergest stiilist, on sisus siiski teatavat rusutust, mida ma leian paljude näitlejate ja teiste artistide isiklikust elust lugedes. Alatine naeratus on ainult väline, tegelikkuses on igaühe elus palju enamat ja sageli ka kurba.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
74.
Kodumaine viis. Heljo Sepa muusikutee
Iren Lill
Heino Elleri muusikapala „Kodumaine viis” on paljudele tuttav ja südamelähedane. Raamatule nime andnud kaunis teos on pühendatud pianist Heljo Sepale, Elleri kauaaegsele õpilasele, kellest sai tema õpetuse ja loomingu edasikandja, eesti heliloomingu väsimatu propageerija. Võitnud 1938. aastal esimese eesti instrumentalistina rahvusvahelise konkursi Londonis, tõi Heljo Sepp Eestile kuulsust juba 15-aastasena. Siiski ei kulgenud tema edasine muusikutee nõnda sirgelt ja siledalt, nagu ennustasid talle toona Euroopa ajalehed. Lugeja saab ülevaate meie ühe omanäolisema ning andekama interpreedi, pianisti ja pedagoogi Heljo Sepa käänulisest, kuid huvitavast ja viljakast teekonnast muusikas. Raamatus on Heljo Sepa kontsertesinemiste, raadiosalvestuste, heliplaatide, raamatute ja artiklite loetelu.
Lisas Marge-Elin Roose 16.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
75.
Kolm Kirsipuud
Vahur Kalmre
Kolm Kirsipuud ehk isa Rein ning pojad Toomas ja Jaan on kokku suur tükk Eesti jalgrattalugu. Sellest raamatust saab teada, kuidas noorem vend Jaan sõitis 1999. aastal kuus etappi Tour de France’il liidrisärgis ja kuidas täpselt see etapp võidetakse; kuidas vanem vend Toomas võitis 1985. aastal etappe Inglismaal Piimatuuril ning sai esimesena NSV Liidus koos Riho Suuna ja Arvi Tammesaluga profiks; kuidas Jaani ja Toomase isa Rein kavaldas 1980. aasta Rahutuuril NSV Liidu koondise treenerina üle sakslased ja kuidas tuli Eesti jalgratturite edu 100 km meeskonnasõidus. Veel räägib raamat finiispurdist, treeneritööst, Aavo Pikkuusist ja Riho Suunast, Soti mitmepäevasõidust, kukkumistest, villastest rattapükstest ... ning tööst, tööst ja veel kord tööst.
Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
76.
Konrad Mägi - Kunstnik. Looming. Aeg
Maie Raitar, Andres Sööt
Raamat sisaldab Konrad Mägi tööde reproduktsioone (sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.
Lisas Kardinal 28.06.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
77.
Kristina
Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi
See raamat annab ülevaate Kristinast kui tavalisest Eesti tüdrukust, kel on omad pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Kuid unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud.
Lisas viktor 09.12.2010
“Tõeliselt huvitav on lugeda sellist Eesti tippsportlase biograafiat. Alles sellistest tagasivaadetest ja ausatest väljaütlemistest saab aru, kuivõrd rasket tööd oli vaja tippu jõudmiseks teha ja mida see kõik Kristinale kui inimesele tähendas.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
78.
Kustumatu õiguse nimel
Harri Kivilo
Harri Kivilo (s. 1929), Võrumaal sündinud arhitekti mälestused lapsepõlvest Eesti Wabariigis, Eesti okupeerimisest venelaste poolt, sakslaste sissetulekust, põgenemisest septembris 1944 üle tormise Läänemere Soome, elust pagulasena Rootsis ja Kanadas, aktiivsest tegevusest nii skaudijuhina kui ka eestluse hoidjana, jäädavast tagasipöördumisest oma kodumaale Eestisse 1991. a. ja paljustki muust... Paraku ei saa vaikida ka sellest, et koju jõudnuna tuli kogeda, et paljugi sellest, millesse oldi paguluses veedetud pikkadel aastatel kaljukindlalt uskunud, kippus olema vastuolus sellega, mida usuvad need, keda taasiseseisvunud Eesti valijad on usaldanud meie riiki juhtima.
Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012