Jutustamata lugu. Vanemuise näitleja Ellen Kaarma (1928–1973)
7.8
9 hindajat

61. Jutustamata lugu. Vanemuise näitleja Ellen Kaarma (1928–1973)
Hedvig Hanson

Hedvig Hansoni raamat räägib meile seni jutustamata loo teenimatult unustusse langenud andekast ja emotsionaalsest näitlejannast ning tundlikust, haprast ja armsast naisest – Ellen Kaarmast, oma vanaemast. Ja kuigi nad selles maailmas mitte iialgi kohtunud ei ole, on seda südamlikku raamatut lugedes tajutav kahe loojahinge lähedus ja mõistmine. See on lootusrikka alguse ja kurva lõpuga lugu ühest ülekohtuselt vara pooleli jäänud näitlejateest, kus ometigi selle lühidusele vaatamata palju sära on.


Lisas Marge-Elin Roose 14.09.2012
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Oi, see oli nii armas raamat, ma isegi ei teadnud Ellen Kaarmast enne midagi, nii häbi. Ka sellest mitte, et ta Hedvig Hansoni vanaema oli... Väga huvitav oli teada saada sellise särava tähe elust ja olemisest, tõelise artistina oli ta ikka väga teistmoodi kui mu enda vanaema, mõttes ju kogu aeg ikka võrdlesin... :) Soovitan kindlasti lugeda ning Hedvigil veel raamatuid kirjutada!”

28.09.2012 17:07 - Kätu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Jüri Jaanson - Sauruse tee
8.7
3 hindajat

62. Jüri Jaanson - Sauruse tee
Gunnar Press

Kui Jüri Jaanson 15-aastasena Viljandis esimesse sõudetrenni jõudis, ütles ta treenerile otsesõnu, et tahab tulla Nõukogude Liidu meistriks. Eesti kullad jättis ta vaimusilmas lihtsalt vahele. Mõni päev hiljem uuris ta koduköögis kalendrit ja teatas, et jõuab 1988. aastal olümpiale. Vend Erkiga sõlmis ta kirjaliku lepingu, millega kohustus tulema maailmameistriks. See kõik juhtus 1981. aastal teiste naeru saatel. Aga samm-sammult ülespoole liikudes täitis Jaanson kõik lubadused. Tema karjäär kasvas maailma spordiloo üheks pikemaks, esimest MM-i ja viimast olümpiamedalit lahutab 20 hooaega. Raamatus avab Jaanson heade ja halbade aegade tagamaid, räägib oma perest, treeneritest ja suurtest konkurentidest. Kujundaja: Külli Kuusik.


Lisas Valgaanium 25.04.2011
Pane hinne:
Kaardilugeja. Robert Lepiksoni lugu

63. Kaardilugeja. Robert Lepiksoni lugu
Paavo Kangur

Raamat justustab loo Eesti ühest tuntumast ärimehest, poliitikust, siseministrist ja linnapeast, Robert Lepiksonist, valgustades ühtviisi nii tema kujunemist mõjukaks majandusinimeseks ja ühiskonnategelaseks, kui ka hilisemat tööd ja eraelu puudutavaid tahke. Robert Lepiksoni elu aitavad raamatus avada nii tema sõbrad, tuttavad, äriparnerid, poliitikud kui ka konkurendid. Lisaks Lepiksoni elule, ärile ja poliitikuteele, heidab raamat pilgu ka toonase aja ärimaastikule, seal kehtinud reeglitele ja telgitagustele.


Lisas sipsik 16.10.2013
Pane hinne:
Kafka, igavene peigmees
8.3
3 hindajat

64. Kafka, igavene peigmees
Jacqueline Raoul-Duval

Kirjanik Franz Kafkal on peaasjalikult lootusetuse ja kitsikuse väljendaja kuulsus. Kui aga lugeda tema päevikut ja kirjavahetust, võib leida Kafka elust sootuks teistsuguseid toone. Ühtaegu kirglik ja jahe, naljasoonega ja traagiliselt tõsimeelne, lummab ta nii oma toonaseid adressaate kui ka tänaseid lugejaid. Niisama heitlik kui ta loomus, oli ka Kafka suhe naistega: ta armastas naisi, pidas nendega palavikulist kirjavahetust, kuid otsene suhtlus nendega käis talle üle jõu. Nagu Kafka ise on kirjutanud: „See naine on kättesaamatu, ma pean temast loobuma ja mu jõud on nii otsakorral, et kisendab rõõmust, kui seda teen.“ Teos jälgib suure kirjaniku tosina viimase eluaasta viie kiindumuse lugu. Need viis naist Kafka elus olid Felice Bauer, Grete Bloch, Julie Wohryzek, Milena Jesenskį ja Dora Diamant.


Lisas Marge-Elin Roose 11.04.2012
Pane hinne:
Kaie Kõrb - Unistuste nimel
8.9
8 hindajat

65. Kaie Kõrb - Unistuste nimel
Anneli Ammas

Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba. Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad.


Lisas sabrina 02.03.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Väga vajalik ja põnev raamat nendele, kes armastavad balletti.”

30.03.2011 17:42 - Ilona
Ilona on seda arvustust muutnud: 30.03.2011 17:43
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Kaika Laine inimesed

66. Kaika Laine inimesed
Einar Ellermaa, Inge Pitsner

"Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus "Kaika Laine inimesed". Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. "Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. "Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine," ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.


Lisas sipsik 06.11.2013
Pane hinne: