Draamafilmid - Arvustus.com arvustused

“Midagi väga müstiliselt head ei maksa oodata, aga siiski aus film, mida ma olen vaadanud lausa kaks korda. Nii et järelikult ei saa väga halb olla. Huvitava stsenaariumiga ja sümpaatsete tegelastega film.”

“väga hea film, natuke etteaimatav lihtsalt. Väga ilus operaatori töö, eriti nendel momentidel, kui filmiti selliseid stseene, millel filmi üldise liiniga midagi pistmist polnud. Mõlemad peaosatäitjad olid suurepärased nagu alati”

“Filmis ei ole tunda seda ilusat keemiat, mis sellises teoses peaosaliste vahel on nii kohustuslik. Pigem lepiks isegi kehva stooriga, kui näitlejate vahelise keemia puudumisega, selles filmis on aga just see puudu ja niimoodi romantilist filmi ei tee. Produtsentidest võib muidugi aru saada, miks valiti just sellised peaosalised -- nimi meelitab rohkelt vaatajaid.”

“Filmis on ühiskonna naeruvääristamist, tavarahva ja nn. eliidi vahelised suhted, filosoofiat, mis on hea ja mis halb, reetmist, armastust, kadedust, ning üleüldse seda mida ma tahtsin juba ammu filmis näha. Mõni episood filmist oli veidi liiga hollywoodlik. Tähendab pole jäänud midagi venepärast, on selline uusvenelik filmistiil, mis on suht sümpaatne, natukene Hollywoody filmiloos ja vene roppust, ning igivana rikaste-vaeste vahelisi suhteid. Muidugi on loosse segatud armastus ja selle füüsiline pool, miks see siis muidu +18 oleks.
Mulle meeldis lisaks selliste tähtsate probleemide tõstatamisele ka see, et pole tsensuuri, tegelased räägivad sulaselges vene keeles, ilma piiksudeta h…, bl… ja s…… asemel. Teiseks on naeruvääristatud poliitikuid, ning väga peenelt, iga vaataja ei pruugi viitest aru saada.
“Hingetu” on väga hea vene film, mida peaksid kõik vaatama, keda taoline teematika huvitab. Loodan, et nii hea film pole viimane, mida idanaaber meile pakub.”

“Täiuslikult toimivat, selget ja korralikku elu elav natuke nohiklik psühhiaater saab korraga aru, et ta võib-olla ei olegi tegelikult õnnelik ning läheb esmalt Hiinasse, siis Aafrikasse, et teada saada, mis teeb inimesed õnnelikuks. Seda võiks nimetada sama hästi muidugi keskeakriisiks.
Jätab oma naisega (mõneks ajaks) hüvasti, elab läbi nii head kui halba ja saab siis aru, et tema oma naine tegi ta ikkagi kõige õnnelikumaks. Läheb tagasi koju ja ongi kõik hästi.
Kui filmi vaadates hakkab vahepeal natuke igavgi ja kuna vaatasin seda komöödia pähe, siis sai naerda üsna vähe (aga natuke muiata ikka), aga üldiselt.. okei film. Vähemalt lõpp on hea. Ei, mitte originaalne, aga lihtsalt hea, õnnelik. Aga teist korda küll vaadata ei viitsiks.”

“Kohati väga sisutühi ja Douglas-t kummardav film. Üksluine teemaarendus, lavastus ning imekombel jättis ka näitlejate töö soovida.”