Naistürannid. Julmad naised maailma ajaloost

115. Naistürannid. Julmad naised maailma ajaloost
Helmut Werner

Kes kinnitab, et vaid mehed on võimelised verejanulisteks tegudeks, see eksib küll väga. Käesolev naistürannide valitsemise kroonika esitleb tervet galeriid tavatult julmi naisi, kes ajasid isegi oma ajastu valitsevatele meestele hirmu nahka: amatsoonid, Rooma võimsad naised Livia, Messalina ja Agrippina, Inglismaa Verine Mary, Ungari verejanuline krahvinna Bathory, Rootsi kuninganna Kristiina, Hiina leskkeisrinna Cixi, Katariina Suur jt. Autor annab värvika ülevaate nende võimuahnete naiste elulugudest, kes uskusid saavutavat oma eesmärke vaid julmuse ja ebainimlikkusega. Helmut Werner on paljude aimeraamatute, sh esoteerikat ja erootikat käsitlevate teoste autor.


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Natsionalism - moodsa rahvuste maailma religioon
8.5
2 hindajat

116. Natsionalism - moodsa rahvuste maailma religioon
R.J.B. Bosworth

Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige „rahvuslike väärtuste” kaitsel? Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud … Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, šokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid kindlasti ei ole see üksikisiku, vaid pigem levinud mõtteviis. Selleks et maailmas toimuvat ja reageeringuid sellele paremini mõista, olekski vaja tunda seda meie tavaarusaamadest nii erinevat vaatenurka. Oma kriitilises käsitluses, mis on kirja pandud iroonilise kerguse ja nõtkusega, uurib R. J. B. Bosworth inimkonna rahvusgruppideks jagunemise algupära ja eesmärke. Raamat vaatleb natsionalismi ajalugu, väites, et tänapäeval on ähvardavalt kasvanud see, mida võib nimetada fundamentaalseks natsionalismiks. See muutub ohtlikuks, kui hakatakse nõudma kogu inimliku empaatia rahvuskeskseks muutmist, ülistades pigem natsionalistlikke – mitte üldinimlikke ja tsiviliseeritud – väärtusi, kui globaliseeruvas maailmas taaselustuvad ideed, mis olid valitsevad maailmasõdadevahelisel ajajärgul. Raamat kutsub meid mõtisklema selle üle, kas tsiviliseeritud maailmas tohiks olla kohta rahvuslikule fundamentalismile. R. J. B. Bosworth on Austraalia ajaloolane, kellelt on ilmunud paarikümmend raamatut, sealhulgas mitmeid auhindu võitnud „Mussolini” (2002) ja Mussolini’s Italy” (2005).


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Neli presidenti
8.5
2 hindajat

117. Neli presidenti
Hellar Grabbi

Hellar Grabbi tutvustab oma neljandas mälestuslike esseede raamatus lugejale nelja tagapõhjalt ja iseloomult täiesti erinevat meest, keda ühendab see, et eesti rahvas on neid austanud valimisega kõige kõrgemale ametikohale riigis. Lapsepõlves kohtus Grabbi Konstantin Pätsiga, Eesti taasiseseisvumise nimel tööd tehes Lennart Meri ja Arnold Rüütliga, raadioajakirjaniku ja literaadina kolleeg Toomas Hendrik Ilvesega. Grabbi küsib, kus asub nende meeste hingemaa ning vastab igaühe puhul erinevalt. Raamat ei piirdu ainult presidentidega. Autor jutustab isiklikust vaatevinklist Eesti Vabariigi taasiseseisvumise loo ja räägib selle kangelastest. Toetudes oma kogemusele valimispropaganda ja strateegia vallas, näitab ta rahvuslike väikeparteide ja valimisliitude edu ja langust 1990-ndate esimesel poolel. Eestlasliku vastupidavuse, jonni ja edasipürgimise jooned läbivad ühtviisi nii kodu- kui ka väliseestlaste elu-olu, pürgimisi ja suuremaid ettevõtmisi. Pagulaselule pühendatud peatükkides keskendub Grabbi poliitiliste malekäikude kõrval ka eestlaste kultuurielu korraldamisele ja ajakirjale “Vaba Eesti”. Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
9.5
2 hindajat

118. Neljapäeval näeme. 25 aastat head eesti Iehte
Ülo Russak, Jüri Leesment, Jüri Aarma, Igor Mang jpt.

Mis kirjutatud on, seda ei laku koergi maha. (TARTU) Maalehe esikülg, 29. detsember 2005 Kui Maaleht 1987. aasta sügisel ilmuma hakkas, olid nii Eesti ajakirjandus kui ka ühiskond veel täiesti nõukogulikud. Inimesekeskne häälestus tegi lehe kiiresti populaarseks üle terve Eesti. Nii ei ole imestada, et 1989. aastal oli Maalehe trükiarv uskumatu 225 000 ja seda luges kolmveerand täiskasvanud eestlastest. „Neljapäeval näeme” pole aga raamat mitte ainult ajalehest, vaid ka ajast endast. See raamat meenutab, kuidas Eesti taas iseseisvaks sai ja kuidas kujuteldav sotsialism siin tegelikuks kapitalismiks muutus. „Neljapäeval näeme” kirjeldab 25 aasta muutusi kogu Eesti elus. Oma loo jutustavad Maalehe esimene peatoimetaja Ülo Russak, arvamustoimetaja ja vabaduslaulik Jüri Leesment, ajakirjanik, näitleja ja laulja Jüri Aarma, astroloog Igor Mang ja paljud teised tuntud tegelased.


Lisas Marge-Elin Roose 03.10.2012
Pane hinne:
Nemad tegid ajalugu. 100 mõjukamat isikut XX sajandil
10
1 hindaja

119. Nemad tegid ajalugu. 100 mõjukamat isikut XX sajandil
Julie Whitaker, Ian Whitelaw

Keda neist peetakse kahekümnendal sajandil mõjukaimaks, kas Marie Curie’d, Bob Dylanit, Bill Gatesi või Martin Luther Kingi? „Nemad tegid ajalugu“ tutvustab sadat inimest – nimekatest teadlastest vaprate rahvajuhtide ja intellektuaalideni –, kelle täht särab möödunud sajandi ajaloos kõige kirkamalt, ning seab nad mõjukuse järgi ritta. Sissekanded on jaotatud viie valdkonna järgi: Poliitika ja riigijuhtimine Teadus ja tehnika Popkultuur ja kunst Äri ja kaubandus Kirjandus ja filosoofia Käesolevas raamatus antakse kõigi saja inimese elust ülevaade ning asetatakse nende teod ja saavutused ajastu konteksti. Peale selle selgitatakse lihtsal ja arusaadaval moel nii mitmekesiste elualade nagu kunst, teadus ja äri teedrajavaid ideid. Materjali elavdavad enam kui kakssada fotot, millel on tabatud ajalugu vorminud hetki.


Lisas Marge-Elin Roose 12.04.2012
Pane hinne:
Nemad vabastasid isamaa. Kodavere kihelkond Vabadussõjas

120. Nemad vabastasid isamaa. Kodavere kihelkond Vabadussõjas
Uudo Jõgi

Hea lugeja, Sa hoiad käes raamatut, milles on kirjas ligi saja aasta tagused sündmused ja mis kajastab meie isade ning vanaisade võitlust Vabadussõjas. Üldistatud teemadel võib Vabadussõjast nüüdisajal juba teadmisi saada, hoopis teine asi on, kust saada teavet selle kohta, mis juhtus Vabadussõjas just sinu kodukohas, kes olid need mehed, kes relvaga käes läbi raskuste ja katsumuste tõid meile vabaduse, lugeda nende meeste mälestusi, hoomata loetust sõja aatelist hõngu. Raamatus on Kodavere kihelkonnast ja Vara vallast pärit, siin sündinud või elanud ning Vabadussõjas võidelnud meeste mälestused ja Peipsi ääres toimunud sõjasündmuste kirjeldus. Raamat koosneb neljast osast. Esimeses osas on avaldatud Vabadussõjas osalenud meeste mälestused ja kirjeldatud sündmusi, mis toimusid siin enne sõda ja sõja ajal. Teises osas on Vabadusristi kavaleride nimistud, nendele väljastatud tunnistuste andmed ja nende sooritatud kangelasteo kirjeldused, nende elukäikude ülevaade. Kolmandasse osasse on valdade järgi koondatud nende meeste nimed ja lühikesed elukäigud, kes võitlesid Vabadussõja rinnetel (nimistu ei ole täielik ja võib esineda puudusi, sest andmed on võetud kogumikust „Tartumaa talundid 1939“ ). Neljas osa käsitleb Vabadussõjas langenud võitlejate mälestusmärkide püstitamist eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel ja nende lõhkumist punavõimu poolt ning nende taastamist möödunud sajandi viimastel kümnenditel. Raamatu koostamisele aitasid nõu ja jõuga kaasa Margit Soieva, Tõnis Türna, Eha Uusen, Linda Mässo, Jaak Pihlak, Mati Straus, Vello Kurs ja Liia Harju Veionen. Nendele autori suurim tänu.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne: