Teletorn - Arvustus.com arvustused

“Eelmine arvustaja rääkis kõik muud tegevused ära, mis Teletorn pakub, seega võtan siinkohal teatepulga üle söögivõimaluste tutvustamise osas.

21. korruselt mööda keerdtreppi üles minnes leiab eest kaheks jaotatud ala: taskukohaste hindade ja kesisema menüüga kohviku ning krõbedamas hinnaklassis viisaka brasserie-restorani. Kodulehel kirjeldatakse menüüd kui "kooslus Jaapani värskusest, Aasia tulisusest, Prantsusmaa traditsioonidest, parimast Eesti toorainest ning kirest toidukultuuri vastu". Mulle tundus isegi, et see kõik oli natuke liiga kirju, tegi kuidagi menüüs orienteerumise keerulisemaks. Toidud olid (peamiselt liha järgi) küll jagatud kategooriatesse, kuid juba ainuüksi kirjelduste lugemine ja siis ettekujutuse manamine võttis omajagu aega. Pärast lugemise-ettekujutuse vooru läks aga eelroogadest proovimisele "Suitsuräimejäätis, siia carpaccio, punapeedikreem, rukkileiva krõps ja Wakame (11.50€)". Presentatsioon oli ilus ja kogus täpselt paras jagamiseks kahele. Juurde pakuti kukleid, mille peale omale kena maitsekuhja laduda sai. Kirjeldusest on miskipärast välja jäänud siia kalamari, mida jagus ka iga kuhja peale piisavalt. Ma hästi ei uskunud soolastesse jäätistesse, aga see kogemus pani mind meelt muutma ja ootan huviga, mida järgmisena leiutatakse :) Kahjuks sai kõik enne otsa kui jõudsin pilti klõpsida!

Pearoogadest isutas uluki järele ja sai võetud "Põdraliha viilud puravikukastmes, kukeseened ja pastinaak (17€)". Põder ja puravikukaste olid imehästi kokku sobitatud ning oleks hea meelega taldriku riismetest puhtaks limpsinud! Kõrvalrollides olid brokolini, pastinaagipüree, senituvastamata maitsega lilla tamp ning üksik hernekaunakene.



Magustoit jäi seekord proovimata, aga natuke kripeldama jäi kamatiramisu. Tore oli see, et kraanivesi toodi küsimata karahviniga lauda.

Lastemenüü valikus oli paar kindla peale minevat toitu, millest väike näljane valis endale kartulipudru sealihaga (4.50€). Ka seda presenteeriti taldrikul kenasti ja maitse vastas välimusele, minu jaoks isegi üllatuslikult hästi, sest tihtipeale on ka lihtsad lastetoidud natuke ökad.



Teenindus oli viisakas, kiire, tähelepanelik, kuid mitte liiga soe. Ettekandjad peavad töötama samal ajal ka kohviku poolel ja on seetõttu päris hõivatud. Lisaks meie lauale oli restorani poolel kasutuses vaid paar lauda, kuid ma ei kujuta ette mis saab siis, kui mõlemas osas on palju inimesi..

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et kuigi hinnatase kergitas mõneti ootusi kõrgemale ja tekitas kõhklusi, siis lõppeks sai ilusate ja maitsvate taldrikutäitega ootused ületatud ja kõhklused summutatud. Sellise vaatega restorani Eesti lähiümbrusest rohkem ei leiagi, sest väidetavalt on Teletornis Põhja-Euroopa kõrgeim brasserie-restoran ;) Tasub külastada!”

“Kenaks ja modernseks tehtud on see Tallinna Teletorn nüüd, neil on isegi päris oma suveniiripood, kus müüakse mitmeid nutikaid asju. Allkorrusel on kinosaal ja võimalus ennast tele-eetrisse mängida, uudiseid lugeda seal stuudionurgas, see on päris lõbus. Teised saavad siis vaadata ja naerda.
Edasi pole muud kui liftiga üles korrusele, lift sõidab umbes minut aega ja taustaks mängib päris hästi sobiv muusika, samuti näidatakse ekraanilt lifti liikumise kiirust ja asukohta teletorni kõrguse osas.

Kohale jõudes avaneb peamiselt VAADE, mis on raha väärt küll. Veel pullim on see, et põrandas on mingid klaasitud augud, kus saab peal seista ja alles seal, otse alla vaadates saab aru kui kõrgel oled!! Kõige pullim on see, et osa aukudest aktiveeruvad mingi aja järel ja ei paistagi kogu aeg läbi, või on seal kõrval põrandas nupp, mida saab jalaga vajutada. Keegi seisab selle läbipaistva osa peal, teine vajutab nuppu ja see seisja saab suhteliselt südamerabanduse.. Karmid naljad, aga ei saa tegemata ka jätta.

Seal on avatud ka mingi näitus, mingid ekraanid, aga seal pole muud kui tekstid, või mina muud ei näinud ja see tundus väga igav, parem ikka vaadata vaadet kui ekraani.

Restoranis ei söönud, aga see ei tundunud ka nii hea, et kahju oleks hakanud.”