Tallinna söögikohad, restoranid, kohvikud, baarid - Arvustus.com arvustused

“Väga hea söök ja teenindus”

“Läksin sinna lõunat sööma, sest hind 2.90 lõunaprae eest tundus hea ja kõht oli nii tühi, et kaugemale ei jaksanud enam kõndida.
Seest näeb see koht välja kui paras urgas. Aknad ei ole, laed on kohati nii madalad, et ei saa päris püsti seista, seinad on tsemendiga üle mätserdatud paekivist ning kõrgemad kohad sellest mätserdusest on omakorda üle plätserdatud punase värviga, mis näeb välja nagu veri...
Söök lubas tursafileed, selle asemel saabus mingi sügavkülmutusest tulnud kalapulk. Mitte küll töödeldud lihast, siiski oli terve kala seal sees, aga see jättis selge kalapulga mulje ikkagi.
Teenindus oli heatahtlik.”

“Oleme Toit'sis kolm korda klubivõileiba tellinud ja ikka väga hea. Kord võtsin tomatisuppi, mis oli mõnusalt vürtsikas. ”

“Foorumi patrickus tihti käidud ja pole veel olnud midagi mille üle kurta! Toit hea..vahepeal kulub nata kauaem aega kui toidu kätte saad aga see pole väga pikk aeg! 5+ üldiselt!”

“Sai käidud Leivas kolmekäigulisel õhtusöögil ja võib täie kindlusega öelda, et tegemist on mõnusa õhkkonnaga paigaga, kus on imelised eelroad, Tallinna keskmist fine dining'u taset veidi ületavad pearoad ning asjatundlik ja viisakas teenindus. 10 punktist jäi üks punkt puudu, sest teenindajad kaotasid laua koristamise ja veini juurdekallamise vastu huvi pärast arve võtmist. Aga, etteruttavalt, see jääb ka ainukeseks miinuseks!

Leiva kõige mõnusamad tunduvad olevat kohad n-ö tänavatasandil ehk siis peasaalist vasakul korrus allpool. Piisavalt hubane ja intiimne, mitte nii kõigi silme all kui ehk peasaalis. Seega romantikutest toidunautlejad - vasakule ja trepist alla. :)

Hinnaklass on Tallinna sama taseme söögikohtadega (!) võrreldes täiesti mõistlik ja veinikaart vägev. Ei mina mõista, mis ülehinnatuses siin seda paika süüdistatakse. Vaadake võrdlusbaasi.

Restoran pidavat menüüd muutma paari-kolme kuu tagant, nii et ega pearoogade väljatoomisel pikemas plaanis suurt tähtsust pole. Aga üldise tooni saab nendega ikka ära kirjeldada.

Kindlasti peaks algatuseks võtma eelroad, mitte piirduma tavapärase pearoa-magusaga, sest eelroogade maitsenüansid olid pearoogadest säravamad, eksperimentaalsust oli enam. Tundub, et tehtud valik - kitsepiimajuustukreem punasõstra-peedisalati ja kaeraõhikuga (väga hea kooskõla, mäng magusa-soolase piiril, imeline) ning vinnutatud pardifilee aniisiga marineeritud peedi ja karulaugukastmega (nii hõrku ja suus sulavat parti annab ausalt öeldes otsida) - on kindla peale minek.

Pearoogadest jäi sõelale kaks liha: pikalt küpsetatud seapõsk karulaugu-kartulipüree ja tummise köögiviljahautisega ning Liivimaa lihaveise antrekoot juurselleri-röstküüslaugukreemi ja vürtsitatud punase kapsaga (küpsusaste medium). Seapõsk oli selle õhtu ainukene "pettumus", ja seda väga proosalisel põhjusel. Ülejäänud road olid lihtsalt nii mitmekülgsed ja üllatavad, et see kahvli all kergesti taltuv suitsukas mahlane liha tundus nende kõrval tavaline. Antrekoot aga viis keele alla. Vapustav!

Magusa poolelt pole Leivas ka varem pettuda tulnud (suvel on terrass muide väga mõnus lihtsalt kohvi-koogi tellimiseks). Brüleekreem musta leivaga oli tavapärases headuses. (Ehk võinuks põhjas veidi enam soola olla leivapuru vahel? Selline kerge üllatussirakas?) Šokolaadikreem keefirijäätise ja karamellikastmega aga tõeline meistriteos. Tavaliselt kipub jäätis magustoidu juures olema risustav, röövib peaosatäitjalt maitset ning on mingi maitseavariilise maiguga, kuid seekord ... kõik paigas. Ega see tegelikult suur üllatus ei olnud, nad teavad, mida teevad.

Ahjaa, leiba tuuakse nüüd juba enne eelroogade saabumist ning varusid täiendatakse omaalgatuslikult ja rikkalikult. ;)”