- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
Augustikuu
Priit Pedajas
Ühel suvelõpul toob suure perekonna eri põlvkonnad koju kokku teade, et isa on salapärastel põhjustel teadmata kadunud. Ema juurde, hooletusse jäetud Oklahoma maamajja tulevad kolm täiskasvanud tütart koos oma abikaasade või elukaaslastega. Kõigil on kaasas oma probleemid, mineviku, oleviku ja tuleviku umbsõlmed, mida aastaid varjatud, kuid neil murrangupäevadel enam enda ja teiste eest salata ei suudeta. Osades: Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann, Anti Reinthal. Lisas laurent 29.11.2010
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Arvustused
“Mitu korda meenus etenduse jooksul "Eesti matus". Mitte et Augustikuu oleks automaatselt "Ameerika matus", aga seal on mingeid sarnasusi.
Paaris kohas venis lugu hirmsasti, ajas juba haigutama, aga üldiselt oli tükk hästi lavastatud ja välja mängitud ja hea tempoga. Ita Ever on muidugi võimas!
Aga mulle ei meeldi, et laval suitsetatakse, ja et see suits tuleb kõik saali. Ei tubakas ega kanep.”
“Pole vist kombeks alustada teatriarvustsust tõdemusega, et mulle teater tegelikult üldse ei meeldi. Reeglina on piinlik ja nõme, räägitakse röökides ja toolid kõvad. Aga nüüd tekkis mul esimest korda sama tunne, mis head raamatut lugedes või filmi vaadates, flow, mis kiskus nii kaasa, et ümbrus kadus. Muidugi mitte kogu etenduse vältel, aga oli neid kohti, oli. Pole vist mõtet kiita Ita Everit, ma ei leiaks uusi ülivõrdeid tema jaoks. Küll käis korra peast läbi, et peaks talle kirjutama, et minu esimene elamus jne, aga kuna olen nii kehv teatris käija, siis võib olla on "elamused" mul lihtsalt nägemata jäänud. Lugu tegelikult on naistekas st vaevalt, et mehed eales hakkavad aduma kõiki neid hoovusi, õudusi ja üksteisele meelega haiget tegemisi ema-tütre suhetes. Süžee on ameerikalik, paralleele mõningaid muidugi on, aga mitte kõiges. Tõlge oleks võinud olla parem. Kas vanem põlvkond ikka teab otsetõlgitud "rohu" suitsetamise slängi ja isegi kui teab, siis Eestis "rohtust" nii ikkagi ei räägita.”
“Sel etendusel oli kõva haip ja kuulu järgi ei olevat ühtki lisatooli isegi Ita EVerile endale (ehk tema sõpradele) enam mahutatud. Kui etendust vaatama läksin, oli saal puupüsti täis, mis on küllalt harukordne.
Etendus kestis u 3h ja ma ei julge öelda, et see oli VÄGA hea. Minu meelest oli lugu nõrk ja tõlge kehv ning traagiline lõpp masendas oma lootusetusega. Minu meelest ei tohiks ükski lõpp olla lootusetu, isegi kui lõpp ei ole hea. Võib-olla olen liiga pealiskaudne.
Näitlejatööd olid aga tõepoolest head, loomulikult oli Ita Ever suurepärane ja tegi väga jõulise rolli. Kõige nõrgemana paistis silma Tõnu Kark, kelle roll oli küll väga pisike, aga Kargu ülivõimast näitlejapotentsiaali teades oli see osatäitmine suur pettumus. See oli isegi lavaka tudengi kohta nõrk. Ei tea, mis toimus, võib-olla oli ühekordne jama või oli ta lihtsalt solvunud, et talle nii väike roll seal anti. Samas, seda enam oleks võinud enda pisirollis näidata, mis puust ta on.
Mulle meeldis ka see, et häid näitlejaid oli palju, ühel hetkel oli korraga laval 9 Eesti tippnäitlejat ja 1 noor neiu, keda ma ei tundnud. Nii et raskekahurvägi tegutses, aga mul oli ikkagi loo tõttu igav, kehv tõlge segas ja lõpp masendas ja tekitas väga kehva enesetunde.”
“Kvaliteetsed lavastaja- ja näitlejatööd. Soovitan vaadata.”