PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

31. Bitch Hug (2012)
Andreas Öhman

Kurbmagus komöödia hüpermoodsast rootsi tütarlapsest, kes ihkab unisest Stockholmi eeslinnast New Yorgi kosmopoliitsesse glamuuri põgeneda, ent on sunnitud oma äparduse tõttu unistuse täitumise asemel veetma suure osa suvest vanas lagunevas segasummasuvilas. Olude sunnil sõbruneb ta erakliku Andreaga ning idüllilist „maaelu“ elades hakkab ta märkama oma senise maailmapildi ja väärtushinnangute mõralist vildakust. Mis saab aga siis, kui minevik ta uuesti üles leiab?

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

32. Black Diamonds (2013)
Miguel Alcantud

Meil kõigil on unistused, milles me lendame kiiremini, kõrgemale ja kaugemale. Teismeliste Amadou ja Moussa unelmates triblavad poisid laia maailma suurimatel jalgpalliväljakutel, reaalsuses ootavad nad aga oma suurt läbimurret Aafrika ühes vaeseimas riigis, Malis. Amadou ja Moussa unistuse lae kehastused on kas eurooplastest jalkastaarid või aafriklased, kes kaugetel maadel lõpuks läbi löönud on. Seega pole ka ime, et kui hispaania talendiotsija poisse kohalikul võistlusel märkab ja neid Euroopasse katsetele kutsub, kerkivad nii noorukite kui ka nende perede silme ette kujutluspildid määratust kuulsusest ning rikkusest. Paraku hauvad samasuguseid unelmaid mitmed teised asjaosalised ning kui poisid pärast peibutuskõnesid ja peredega sõlmitud kahtlaseid kokkuleppeid Hispaaniasse jõuavad, avastavad nad seal, et tegelik jalgpallurite värbamine Euroopas sarnaneb õige vähe sellega, kuidas Amadou ja Moussa seda endale ette kujutasid. Selge on vaid see, et tulevikul on nende jaoks varuks suured muutused.

Tempoka režii ja tundeerga kaameraga üles võetud „Mustad teemandid” räägib universaalse loo unistustest, jalgpallist ja selle mustast südametunnistusest – inimkaubandusest. Ekraanilugu, mille üks olulisemaid episoode Tallinnas üles võetud on, pälvis hispaania filmi ülevaatefestivalil Málagas publiku peapreemia.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

33. Blood Brother (2013)
Steve Hoover

Peaaegu talumatult suurte emotsioonidega dokumentaallugu noormehest, kes eneseotsingute käigus satub India reisil AIDS-i põdevate hüljatud laste hooldekodusse. Katsed kodumaal eluga uuesti kohaneda luhtuvad ning Rocky kolibki Indiasse, et tegeleda lastega, kellel pole maailmas mitte midagi ega kedagi. Tulemuseks on meeletult kontrastsed emotsioonid, mida tekitavad kontrastsed kaadrid inimliku häda ja hoolimise ning ängi ja ilu vaheldumisest.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

34. Blue Ruin (2013)
Jeremy Saulnier

Lavastaja-stsenarist Jeremy Saulnier tuli 2007. aastal oma esimese filmiga „Mõrva pidu” žanrifilmimaailma kaardile. Aastal 2013 on ta tagasi võrdlemisi art-house kättemaksupõnevikuga „Sinised varemed”. Dwight (Macon Blair) on kodutu mees, kes korjab rannast pudeleid ning elab oma roostetanud sinises Pontiaci sedaanis. Kui see habemesse kasvanud väsinud olemisega räpane kolmekümnendates mees aga kuuleb uudistest, et hiljuti on vabaks lastud mees, kes aastal 1993, läks vangi topeltmõrva eest, satub Dwight vaat et paanikasse ning asub kätte maksma. Meie üllatuseks ei kulu väga palju aega, kui vabadust nautiv endine kurjategija on maha notitud ning algab ühe perekonna verine saaga, mis ei leia lõppu enne, kui omavahel on leidnud aset viimane veresaun. Kõhust õõnsaks võtva ning äärmiselt veidra rolli tegev Macon Blair on Dwightina selles filmis vaatamisväärsus omaette, kui mitte arvestada sellega, et sisult korraliku kättemaksupõnevikuga on lavastaja otsustanud ristata ka võrdlemisi kunstipärase stiili filmi ülesvõtmiseks. See kõik kokku teeb aga filmist „Sinised varemed” ühe korraliku midnight movie. Maria Reinup

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

35. Bluebird (2012)
Lance Edmands

Pärast tööpäeva lõppu alustab koolibussi juht Lesley (Amy Morton) bussi ülevaatust. Tema tähelepanu tõmbab harjumatu sinilinnu nägemine külmal jaanuariõhtul, mistõttu ta jätab bussi tagaosa kontrollimata. Samal ajal läheb Marla (Louisa Krause, 2012. aastal PÖFFi väisanud „King Kelly” staar) töö lõppedes otse baari. Ennast põlates ning lohutust otsides soovib ta vaid oma kohustusi unustada. Hommikul avastavad mõlemad naised, et nende hooletusel on tõsised tagajärjed, mis lõhestavad väikelinna vaikuse. Perekonnasidemed hakkavad lagunema ning kogukonda räsib tormituul, üritades lepitada minevikku ja olevikku. „Elude seotus on käsikirja autori/režissööri Lance Edmandsi esimeses täispikas filmis hästi esile toodud. Kaasahaarav draama paljastab elu mitu kihti, mis meid ootamatult üksteisega seovad. Atmosfääriline operaatoritöö saavutab selge ruumitunnetuse, täites puidutööstuse linna varjulised nurgad krõbeda külmaga. Edmandsi nüansirohke film kajastab maailma, mida juhib elu tsükliline loomus ja kus meie kontroll on minimaalne ning andestamine vajalik.” – Holly Voges, Tribeca FF

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

36. Borgman (2013)
Alex van Warmerdam

„Camiel Borgman”. Sellise nimega tutvustab end veidi räpakas võõras (Jan Bijvoet), kes ilmub ühtäkki keskklassi perekonna ukse taha. Hoolimata kahtlasest välimusest ja käitumisest ei suuda noor pereema Marina (Hadewych Minis) vastu panna mingile seletamatule tõmbele võõra suhtes ja laseb Borgmani sisse. Õige pea on mehel oma tuba ja ta asub maja juures aednikuna tööle. Midagi on Borgmani käitumises aga algusest peale valesti ja õige pea saab selgeks, et tema tegude taga luuravad keerulised kavatsused... Hollandi vanameistri Alex van Warmerdami uus film on mõistukõneline triller, mis teeb talle omaselt sügava kummarduse ka absurdile. Sel aastal Cannes’i filmifestivali võistlusprogrammis linastunud „Borgman” on justkui omamoodi remake Pier Paolo Pasolini filmist „Teoreem”. Ka siin on peategelaseks müütiline võõras, kes siseneb justkui deus ex machina keskklassi harmoonilisse idülli, et see sammhaaval kodanlike väärtuste vundamendile laotud kaardimajake oma kaootilise käitumisega segi paisata. Warmerdami huumor on julm ja must nagu pilkane öö. Just selline, mis Eesti pealetuleva talvega („the winter is coming!”) hästi sobima peaks. Jääb üle ainult õnnitleda Hollandi parimat režissööri tõelisse tippvormi naasmise puhul. Tristan Priimägi