We Are So Young (2013)
10
1 hindaja

235. We Are So Young (2013)
Antonio Carlos da Fontoura

„Oleme nii noored” on elulooline draama tuntud Brasiilia rokklauljast Renato Russost (1960–1996, sünd Renato Manfredini jun). Filmis jälgitakse Russo noorust, võitlust terviseprobleemidega ja armastust muusika vastu. Laulja noorust varjutas haruldane luuhaigus, mis aheldas ta pikaks ajaks ratastooli. Kodus istudes ja morfiiniravi saades hakkas nooruki peas idanema plaan saada Brasiilia suurimaks rokkstaariks – et astuda vastu tollal Brasiilias valitsenud diktatuurile ja apaatiale. Russo pani 1978. a kokku punkbändi Aborto Elétrico, tegutses pärast selle laialiminekut lühikest aega trubaduurina ja lõi seejärel oma kuulsaima ja edukaima grupi Legião Urbana (1982–1996).

Russo eeskujud olid tolle aja postpunkbändid ja vokalistidena eriti Robert Smith (The Cure) ja Morrissey (The Smiths). Legião Urbana kindlustas Russole siiani kestva staatuse Brasiilia ühe suurima rokkmuusiku, laulukirjutaja ja noorsoo eestkõnelejana ning lõi talle kultusliku maine fännide seas. Rosso oli ka esimene Brasiilia muusik, kes rääkis avalikult oma biseksuaalsusest, viidates sellele oma loos „Boys n’ Girls”. Ainuüksi Russo eluajal müüs Legião Urbana Brasiilias 20 miljonit plaati ja müüginumbrid on jäänud märkimisväärseks kuni siiani. Russo suri 1996. aastal AIDSiga seotud tüsistustesse, olles varjanud aastaid oma haigust avalikkuse eest.

Algselt (1999) oli Renato Russo elust plaanis teha dokumentaalfilm, selleks andis nõusoleku ka tema perekond, kuid 2005. aastaks oli tekkinud idee teha selle asemel mängufilm, mille lavastajaks sai Antonio Fontoura.

„Oleme nii noored” on olnud edukas Brasiilia kinodes ja jõudnud juba ka mitmele rahvusvahelisele filmifestivalile, sh Veneetsia rahvusvahelisele filmifestivalile, New Yorgi Brasiilia filmide festivalile ja Miami Brasiilia filmide festivalile.

Tauno Maarpuu


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
We Are The Best! (2013)

236. We Are The Best! (2013)
Lukas Moodysson

Alati oma mässumeelsusega kas üllatanud, provotseerinud või siis ka šokeerinud rootsi lavastaja Lukas Moodysson („Lilja-4 ever”, „Üheskoos”, „Mammut”) on pärast pikka pausi taas parimas vormis ja tuleb kinopubliku ette mässumeelsusest ja nooruslikust uljusest pakatava linalooga „Me oleme parimad!”, mille alternatiivpealkiri võiks olla „Punk ei sure kunagi”.

Film räägib loo 1980ndate alguse Stockholmi äärelinnast, ajast, kui punkliikumine ja -muusika olid oma aja ära elanud ning noorte meeli erutasid juba teised muusikastiilid. Nii ei arva aga kolm teismelist koolitüdrukut Bobo, Klara ja Hedvig, kes kõige kiuste hakkavad tegema toorest punkbändi, oskamata seejuures isegi pille mängida. Kui teised tüdrukud vahetavad üksteisega klantspilte ilusatest näitlejatest ja näevad välja justkui ajakirjakaanelt väljakaranud Barbie’d, siis filmi peategelased ajad vastukaaluks ühiskonnareeglitele juuksed maha ja panevad endale neete. Isegi poisid vihkavad neid, sest tüdrukud on teinud midagi sellist, mida seni on loetud ainult poiste pärusmaaks. Tüdrukute vanematest ei maksa siinkohal rääkidagi, neil on oma elu ja keegi ei märka oma laste vajadusi.

„Me oleme parimad!” põhineb lavastaja abikaasa Coco Moodyssoni koomiksil, mis on valminud vajadusest mässata ja võtta elult kõike, mida võtta annab.

Helmut Jänes


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
We Were Children (2012)

237. We Were Children (2012)
Tim Wolochatiuk

Painajalik ellujäämislugu inimkonna „tsiviliseerumisprotsessi“ tumedatest peatükkidest Kanadas, kus terve 20. sajandi vältel eraldati integreerimise ettekäändel indiaanlaste lapsi kristlikesse internaatkoolidesse. Vägivaldse identiteetide hävitamise kõrval pidid lapsed tihti taluma ka süsteemset füüsilist ja seksuaalset ahistamist ning olid kooli lõppedes suurte kohanemisraskustega. Film kõrvutab ellujäänute tunnistusi lavastatud kaadritega, mis annavad šokeerivalt aimu usu ja tsivilisatsiooni nimel korda saadetud barbaarsustest.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
We Will Riot (2013)

238. We Will Riot (2013)
Romas Zabarauskas

Leedu elektroonilise muusika skeene on pulbitsemas ning tõestust sellele lisab asjaolu, et viimaste aastatega on peale kasvanud uus põlvkond noori ja andekaid produtsente, kelle looming varieerub neo-soul’ist, house’ist ja techno’st bassimuusika ning ambient’ini ning ulatub Baltikumist juba väljapoolegi.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
West (2013)

239. West (2013)
Christian Schwochow

Kaks kohvrit, koolikott ja kaisukaru – see on kogu Nelly Senffi ja tema poja Aleksei varandus. On 1970ndate lõpp ning möödunud on kolm aastat Aleksei isa Vassili surmast Venemaal. Nüüd on Nelly ainuke soov lahkuda Ida-Berliinist läände, unustada lein ja mälestused ning oma elus uus lehekülg keerata.

Ta on kindel, et teisel pool müüri on see võimalik. Saabudes Lääne-Berliini, saab ta aru, et seal ei oota teda keegi. Nelly ja tema poja elukohaks saab põgenikelaager, kuid isegi seal pole pääsu mineviku painetest. Ta satub Lääne-Saksa salaluure huviorbiiti ja temalt nõutakse infot Vassili kohta, kes olevat olnud spioon. Nüüd peab Nelly otsustama, kas ta laseb minevikul hävitada nii enda kui ka oma poja tulevik.

Film põhineb Julia Francki romaanil „Lagerfeuer”.


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
When I Saw You (2012)

240. When I Saw You (2012)
Annemarie Jacir

Suvi 1967, Jordaania alad. Tarek on imearmas ja intelligentne palestiina poisike, kes on sunnitud koos teiste palestiinlastega põgenikelaagris elama. Ta ei salli sealset elu, ei sulandu ega saa koolis õpetajaga läbi. Ta igatseb kangesti oma isa järgi, kes on kuuepäevases sõjas Iisraeliga territooriumide ümberjagamise tõttu kodukülla jäänud, surma on saanud või kaduma läinud. Nii nagu tuhanded teised palestiinlased, kes peredest eraldatud, Tarek seda täpselt ei tea. Ta otsustab isa otsima minna.

Otsingute käigus satub ta vabadusvõitlejate treeninglaagrisse, kus viimaks ometi tunneb end kui kodus. Kuigi alles laps, saab temast kiiresti laagi inimestele võrdväärne partner. Kuid kuuluvustunne ei kaalu üle igatsust isa järele ja tung teda otsida jääb. Ema ja poja rännak algab taas. Annemarie Jacir on Palestiina režissöör ja stsenarist, kellel on varasemast karjäärist ette näidata paar lühifilmi. Temale on viidatud ka kui esimesele naissoost palestiinlannale, kes on täispika filmi režissöör ja nimetatud araabia uue laine filmitegijate hulka. Mahmoud Asfa, peaosaline, esitati siira rolli eest Hollywoodi parima noore näitleja auhinnale.

Hille Hanso


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne: