PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

133. Ida (2013)
Pawel Pawlikowski

Selle aasta üks hinnatumaid Poola filme on kantud tunnetest, mis näivad viimastel aastatel Ida-Euroopa kinos üha aktiveeruvat: räägitakse vahetumalt oma riigi minevikust ja traumadest, mida sõda ja sellele järgnenud riigikord kaasa tõid. „Ida” teeb seda kahe naise silmade läbi. Orvuna kasvanud Ida on terve elu kloostris elanud. Enne nunnaks pühitsemist läheb noor neiu mõneks päevaks külla tädi Wandale, kes on kommunistliku režiimi tuules jõudnud kõrgele juristikohale. Sellest hoolimata on Wanda elus märgata rahutuid, süütundest kantud alatoone. Ida saab Wanda käest teada, et nende suguvõsa oli juudi rahvusest. Seejärel asuvad nad teekonnale, et otsida jälgi Ida vanemate saatuse kohta. Nende rännak viib sügiseselt kõledasse maapiirkonda, kus endiste elanike majadesse on asunud uued, tõredad ja sõnakehvad inimesed. Nii mõnelgi kohalikul on osa üksikute juutide pääsemises, teistel seevastu represseeritute kadumises ... 1960ndate alguses kulgeva tegevusega retrofilmil on melanhoolse road-trip’i hõngu. Operaator on loonud suurepärased mustvalged kaadrid, milles valgus jutustab juba poole loost. Tundlik ja intiimne linateos tungib sügavale ajastu südamesse, seades maised perspektiivid kõrvuti ühele skaalale igavikulisega. „Ida” võitis Londoni filmifestivalil parima filmi preemia ning Toronto filmifestivalil FIPRESCI auhinna. Martin Oja

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

134. The Passion of Michelangelo (2013)
Esteban Larraín

Nii liigne usk kui ka usu puudumine viivad hullude tulemusteni. Kaotame jalgealuse nii siis, kui usume küsimusi esitamata, kui ka siis, kui esitame küsimusi midagi uskumata. See on üks teema, mida filmis „Michelangelo passioon” käsitletakse.

Ekraanile jõudvad sündmused põhinevad tõestisündinud lool Miguel Ángelist, kes väitis, et on Neitsi Maarja sõnumite vahendaja. Miguel Ángel kogus kiiresti järgijaskonna. Aastatel 1983–1988, mil tekkisid esimesed Pinocheti-vastased rahvakogunemised, käidi teda pühal mäel väikses Peñablanca külas kümnete tuhandete kaupa vaatamas. Kirikus äratas too „nägija” kahtlusi, sest tihti olid tema sõnumid Neitsilt valitsevat Pinocheti diktatuuri soosivad. Preester Ruiz-Tagle sõidabki kirikujuhtide käsul Peñablanca külakesse, et Miguel Ángeli fenomeni uurida, eesmärgiga see tõeks tunnistada või valeks kuulutada.

Film tõstatab äärmiselt huvitavaid filosoofilisi ja ka inimlikke küsimusi teemal usk, võim ning kuidas need kaks omavahel seotud on. Ma arvan, et teatud tingimustel võib diktaatoreid nn usukuulutajatega võrrelda (ka Miguel Ángel ilmutab filmi edenedes diktaatorlikke jooni). Mõlemal on oma vankumatud tõed, mida nad maailmale teatavaks teevad. Eks või ka religiooni ja valitsevasse võimu uskujaid kõrvutada. Nii religioonil kui ka valitsejail on vaja uskujaid, kes tunnistavad nad heaks või vähemalt möödapääsmatuks. Vastasel juhul ei oleks neil positsiooni, millelt nad meid praegu valitsevad.

Kaisa Karu

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

135. Comrade Kim Goes Flying (2012)
Anja Daelemans, Nicholas Bonner, Kim Gwang-Hun

Mitme riigi koostöös sündinud armastuskomöödia „Seltsimees Kim läheb lendu” on eriline film juba selles poolest, et kuigi linateose tegevus toimub Põhja-Koreas (Põhja-Korea on ka filmi üks kaastootjaid), siis me ei leia sealt ainsatki viidet propagandale lääne maailma vastu, mida oleks selliselt filmilt kindlasti oodanud. Ei ühtki sõdurit, ei ühtki sõjamasinat, ei ühtki paraadi!!! Vastupidi, filmi peategelane, õrn ja habras neidis Kim, kes töötab maal kaevurina, oleks justkui läänemaailma väikelinnatüdruk, kes unistab paremast tulevikust, riputab toa seintele värvilisi plakateid ja otsustab suurlinna õnne otsima minna. Kim on alati unistanud saada tsirkuseartistiks, sest tsirkus on Põhja-Koreas omandanud omanäolise kultusspordiala mõõtmed, mida käivad vaatamas iga päev tuhanded kodanikud. Kim armub tsirkusestaari, kes esialgu ei taha tüdrukust midagi kuulda, aga tasapisi armub temagi. Nii võidab armastus kõik takistused, noored hakkavad koos esinema ja Kim võetakse ametlikult vastu sõbralikku tsirkusekollektiivi. Kõlab nagu banaalne tuhkatriinulugu, kuid ei... tegu on väga südamliku ja siira melodraamaga, mis toob meelde nõukogude filmid, milles polnud kurjust ja mille üks eesmärk oli inimesi uskuma panna paremasse ellu ja tulevikku. Pole kindel, kas mittepropagandistlik läänemaailma imagoga film Põhja-Korea kinodes kunagi joosta saab, aga piraatlevis on see tõenäoliselt väga kuum kaup. Kindlasti selle festivali üks üllatusfilme on sündinud kolme riigi (lisaks Põhja-Koreale olid filmi tegemisse kaasatud ka britid ja belglased) ja kolme režissööri koostöös. Helmut Jänes

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

136. uwantme2killhim? (2013)
Andrew Douglas

Laheda olemisega Mark on tüüpiline populaarne keskkoolipoiss. Ta harrastab võitluskunste, semmib neidudega ning veedab ohtralt aega jututubades. Klassi heidik John kannatab kaasõpilaste terrori all. Poistest saavad semud, kuid see pole mingi tavapärane sõprus. Noorteseriaali „Skins“ tüüpi maailmas hoogsalt jõudu koguv netivorteks paiskab mõlema elukorralduse julmalt segamini. Hoiatav lugu kõigile virtuaalmaailma sõltlastele.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

137. Colonel Redl (1985)
István Szabó

„Kolonel Redl” on István Szabó lähiajaloolise triloogia teine film, mille kirjanduslik inspiratsiooniallikas on inglase John Osborne’i näidend „A Patriot for Me” (1965).

Nimikangelane Alfred Redl (Klaus Maria Brandauer) on ambitsioonikas noor ohvitser, kes liigub karjääriredelil jõudsalt ülespoole I maailmasõja eelses Austria-Ungari impeeriumis. Ta jõuab salateenistuse etteotsa ja müüb riigi sõjalised plaanid Venemaale, saates sellega surma tuhandeid kaasmaalasi. Szabó on intervjuudes öelnud, et ta ei mõista filmis Redlit kui spiooni ja reeturit hukka. Teda huvitas eelkõige oma tegelase psüühika, mis pani teda nii tegutsema. Redl põlvnes vaestest oludest, ta oli juudi päritolu katoliiklane ja homoseksuaal. Kõrgringkondades liikudes ja kõrgklassiga suheldes pidi ta kõike seda varjama. Ühest küljest esitatakse filmis hiilgava ja karismaatilise ohvitseri tõusu ja languse lugu, teisalt kajastab see Austria-Ungari keisririigi varjatud agooniat, kus välise hiilguse, sõjaväelise klantsi ja uhkete ballide taga võib tajuda pöördumatut allakäiku.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

138. Beware of Mr. Baker (2012)
Jay Bulger

Vahel öeldakse, et on need, kes on head inimesed, ja need, kes teevad head kunsti. Legendaarne trummar on alati kuulunud sellesse teise kategooriasse… ja mitte kunagi esimesse. Dokfilm „Ettevaatust hr Bakeriga” on sissevaade selle täiesti normiväliselt geniaalse trummari pikka ja tormilisse karjääri, kus põhiline tormitekitaja ka kõige tuulevaiksematel aegadel on vältimatult tema ise. Skandalist ja nonkonformist Baker on suutnud luua säravaid hetki, mis jäävad alatiseks muusikaajalukku. Just nimelt hetki, sest tavaliselt tema koostööd hetkedest kauem ei kesta. Ennekõike on Ginger Baker tuntud 1970ndate teedrajava power-trio Cream trummarina, kus temaga koos mängisid ka Jack Bruce ja Eric Clapton (tervelt neli aastat tegutsenud bänd!), afrofännid võivad teda teada koostööst Nigeerias koos Fela Kutiga, ja džässis on Baker astunud kummalisi kõrvalsamme kogu oma karjääri vältel, mängides ainukese valge trummarina džässi nagu must mees. Ometi on põhiseltskond, kellega Baker alati on „bändi teinud”, tema enda deemonid. Narkootikumid ja kõik muud pahed on Bakeri õla taha kogunenud üheks suureks taustalauljate kooriks, kes vahepeal põhibändi asemel Bakeri elulaval kesksed kohad sisse võtavad. Kas teil jagub piisavalt empaatiat, et teda mõista? Tristan Priimägi