Kings of Summer (2013)
6.3
3 hindajat

97. Kings of Summer (2013)
Jordan Vogt-Roberts

Suvi. Sõbrad. Seiklus. Harva suudab mõni film võtta nii hästi kokku teismeliseks olemise humoorika liialduse; selle segase ja hüsteerilise üleminekufaasi võlu ja valu. Üleminek ei tähenda ideaalis ühe (lapsepõlve) asendumist teisega (täiskasvanueaga), vaid segu neist kahest, kus kummastki haaratakse kaasa lõbusamad, ilusamad ja südamlikumad tükid ning seotakse need ebatäiuslikult paeluvaks käkiks. Palju nakkavat huumorit, ilusat loodust ja sürreaalseid kõrvalepõikeid.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Lasting (2012)

98. Lasting (2012)
Jacek Borcuch

Suvi, päikeseline Hispaania, võrratu loodus ja kuumad ilmad. Suveks välismaale tööle läinud poola tudengid Michal ja Karina armuvad. Miski ei näi segavat nende muretut elu. Enne tagasi koju pöördumist teeb Michal aga midagi koletut. Süümepiinadest vaevatuna otsib ta lohutust Karinalt, kuid oodatud kergendust ei tule. Maaliline suvemaastik asendub argise linnaeluga ning noorte elud kistakse emotsionaalsesse kaosesse.


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Life Feels Good (2013)
5.0
2 hindajat

99. Life Feels Good (2013)
Maciej Pieprzyca

Mateusz on raske füüsilise puudega poiss, kellel arstid diagnoosivad ka vaimse puude. Tegelikult on aga poiss vaimselt täiesti normaalne, isegi keskmisest intelligentsem. Film on üles ehitatud pingele, millal ja kas saavad ka ümbritsevad inimesed aru, et tegu ei ole „juurviljaga”, vaid vaimselt igati normaalse ja võimeka inimesega.

Stsenaarium baseerub tõestisündinud lool ja tegeliku Mateusziga tutvume filmi lõppedes. Tõsi, mõlemad näitlejad (nii Mateusz poisikesena kui ka täiskasvanuna) on sedavõrd veenvad, et vaataja tabab end üsna sageli mõttelt, et tegu ei ole näitlejatega ...

Film on esitatud kronoloogilises järjestuses, paiguti saab vaataja karmide eluliste kogemuste osaliseks, aga see elu- ja tahtejõud, mis ekraanilt vastu vaatab, korvab kõik muu – elu ongi ühtaegu koomiline ja traagiline, surma ja sünni vahepeal.

Film, mis kindlasti niipea ei unune.

Tiina Lokk


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Lifelong (2013)

100. Lifelong (2013)
Asli Özge

Kahe inimese kooselu mõte on kadunud. Jäänud on vaid argipäeva tühised probleemid ja täiskasvanud laps, kes vahetevahel vanemaid külastab. Päevad venivad pikkamisi, täis vaikimist, kibestumust ja tühje sõnu. Just nii elavad Can (Hakan Cimenser) ja Ela (Defne Halman), kaks viiekümnendates eluaastates edukat inimest, arhitekt ja kunstnik. Muidu loominguliste inimestena on nad kaotanud oskuse (ja tahte) oma suhtele loovalt läheneda ning abielu on muutunud lihtsalt ühiskondlikuks fassaadiks ratsionaalsele tundetule kooselule. Tegelikkuses nii elavas ja kirevas Istanbuli linnajaos nagu seda on Nisantasi kulgeb nende elu jahedas õhustikus ja minimalistlikus keskkonnas. Disaini poolest imeline elamine ei tähenda tingimata, et selle elanikud oleksid õnnelikud – pigem tundub kodu neid veelgi enam üksteisest eraldavat.

Ühel heal päeval pealt kuuleb Ela pealt, kuidas mees kellegagi telefonis räägib. Ta langeb depressiooni ja ärevushäire küüsi …

Vaataja küsib endalt seda filmi vaadates: milleks jääda suhtesse, mis on muutumas sedavõrd piinavaks? Kas parem õudne lõpp või lõputa õudus? Türgi kultuurile omaselt aga on lahutus viimane valik.

Hille Hanso


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne:
Like Father, Like Son (2013)

101. Like Father, Like Son (2013)
Hirokazu Kore-eda

Oma parimates kolmekümnendates arhitekti Ryota Nonomiya elu on pealtnäha ideaalne. Aina kiiremini liikuv karjäär edukast arhitektuurifirmas, mehe hiliseid kojutulekuid alati naeratusega vastu võttev armastav abikaasa Midori ning imearmas kuueaastane poeg Keita, kes võlub kõiki algkooli sisseastumiseksamil rääkides, kui mõnus on isaga tuulelohesid meisterdada. Aga ootamatult hakkab Nonomiyade unelmasse tekkima aina rohkem mõrasid.

Tegelikult on lugu tuulelohedest ainult õpetajate meelitamiseks päheõpitud hädaabinõu ning Ryotat huvitab elus vaid karjäär. Selleks ettevalmistused ei alga iialgi liiga vara, isegi siis, kui tegu on tema kuueaastase pojaga. Krahh saabub koos algkooli vastuvõtmiseks vajaliku vereanalüüsiga, kus selgub, et Keita polegi oma, vaid imikuna läinud sünnitusmajas vahetusse lihtsakoelise ning elektritarvete müügiga tegeleva Saikide perekonna samaealise võsukese Ryuseiga. Haigla ning Ryota vanemate soovitusel peaksid perekonnad traditsioone arvesse võttes lapsed tagasi vahetama – kuid kumb on elus olulisem, kas vere- või hingesugulus?

Jaapani filmikunsti suure humanisti ning ühtmoodi ennast kommerts- ja autorifilmis kodusena tundva Hirokazu Kore-eda „Nagu isa, nõnda poeg” on südantsoojendav ning ajatu draama lapsevanemaks saamisest ning kasvamisest ja nendest imelistest hetkedest, mis muudavad suurte ja väikeste elu õnnelikuks.

Sten Saluveer


Lisas OliverL 16.11.2013
Pane hinne:
Linsanity (2013)

102. Linsanity (2013)
Evan Leong

Jeremy Lin tegi ajalugu, kui sai maailma tugevaima korvpalliliiga, NBA, esimeseks Hiina taustaga ent Ameerikas sündinud mängijaks. Tema teekonna kõrval tundub aga Rocky lugu kui lõunapiknik Hirve pargis, sest suurimaks takistajaks olid rassilised eelarvamused, mis näitavad asiaate kui häid matemaatikuid, mitte aga korvpallureid. Lin tõusis paari nädalaga NBA populaarsemate mängijate hulka ning tema maaniat hakati kutsuma linsanity’ks ja see jõudis isegi ajakirja Time esikaanele. Ühesõnaga: Eepiline!


Lisas OliverL 15.11.2013
Pane hinne: