PÖFF 2013 - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

55. The Role (2013)
Konstantin Lopushanskiy

Suurepärane mustvalge stilisatsioon eelmise sajandi esimeste helifilmide vaimus, kus helirida lisaks tehnilisele ajastutäpsusele aitab kaasa ka emotsionaalse ajastu iseloomustamisel.

Kodusõja lõpp ja revolutsiooni algus oli ühtlasi aeg, mis lõpetas ühe põnevaima ajastu vene kirjanduses ja kunstis, nn Silver Age’i, mis oli ääretult rikas kõige erinevamate kunstivoolude ja mõjutuste poolest, ennekõike sümbolismi, futurismi ja müstilise anarhismi poolest.

„Roll” on lugu geniaalsest näitlejast, kes on otsustanud mängida oma elu suurima rolli, mängida olude tahtel kedagi teist (või siiski iseennast?). Mõistagi ei saanud see lõppeda kuidagi teisiti, kui see lõppes näiteks Mandelshtaimile, Pasternakile, Gumiljovile jpt vene kuulsustele – teisisõnu surmaga. Näitlejad, nagu ka paljud toonased poeedid, kirjanikud ja kunstnikud, mängisid oma ettekirjutatud rollid lõpuni. „Roll” ei ole kindlasti lineaarne, kuid väga huvitav film nii sisulis-filosoofilisest küljest kui ka esteetilistelt lahendustelt.

Filmi režissöörile Konstantin Lopushanskiyle tõi maailmakuulsuse 1986. a linastunud film „Surnud mehe kirjad”, PÖFFi publik teab teda Strugatskite järgi vändatud ulmefilmi „Inetud luiged” (2006) järgi.

Tiina Lokk

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

56. When I Saw You (2012)
Annemarie Jacir

Suvi 1967, Jordaania alad. Tarek on imearmas ja intelligentne palestiina poisike, kes on sunnitud koos teiste palestiinlastega põgenikelaagris elama. Ta ei salli sealset elu, ei sulandu ega saa koolis õpetajaga läbi. Ta igatseb kangesti oma isa järgi, kes on kuuepäevases sõjas Iisraeliga territooriumide ümberjagamise tõttu kodukülla jäänud, surma on saanud või kaduma läinud. Nii nagu tuhanded teised palestiinlased, kes peredest eraldatud, Tarek seda täpselt ei tea. Ta otsustab isa otsima minna.

Otsingute käigus satub ta vabadusvõitlejate treeninglaagrisse, kus viimaks ometi tunneb end kui kodus. Kuigi alles laps, saab temast kiiresti laagi inimestele võrdväärne partner. Kuid kuuluvustunne ei kaalu üle igatsust isa järele ja tung teda otsida jääb. Ema ja poja rännak algab taas. Annemarie Jacir on Palestiina režissöör ja stsenarist, kellel on varasemast karjäärist ette näidata paar lühifilmi. Temale on viidatud ka kui esimesele naissoost palestiinlannale, kes on täispika filmi režissöör ja nimetatud araabia uue laine filmitegijate hulka. Mahmoud Asfa, peaosaline, esitati siira rolli eest Hollywoodi parima noore näitleja auhinnale.

Hille Hanso

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

57. Mademoiselle C (2013)
Fabien Constant

Carine Roitfeldi nimi ei pruugi kõlada tuttavalt, kuid ometi on ta maailma üks mõjukaimatest moeinimestest. Naine, kelle lähemate sõprade ringi kuuluvad Tom Ford, Diane von Furstenberg, Karl Lagerfeld, Donatella Versace jt, oli 10 aastat kõige olulisema igakuise moepiibli – ajakirja Vogue’i – peatoimetaja Prantsusmaal. Film „Mademoiselle C” jälgib Carine’i elu paari aasta eest, mil ta oma senisest tööst loobuda otsustas ning astus vastu uutele proovikividele. Ta kolis Pariisist New Yorki ning hakkas välja andma omaenda ajakirja CR Fashion Book. Korduvalt maailma stiilseimate inimeste hulka valitud naine sai pühenduda vaid südamelähedastele projektidele ning valmistuda ka vanaema rolliks. Carine on ise öelnud, et on mures filmi tagasiside pärast. Teda peetakse moeikooniks, kes on igas olukorras täiuslik – aga tegelikult polevat see alati nii. „Ma tahaksin, et inimesed mõtleksid pärast filmi, et mood on lahe! Sest nii ma elan – rõõmsameelselt ja pretensioonitult.”

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

58. Cheap Thrills (2013)
E.L. Katz

Kui kaugele läheksid sina raha pärast, küsib oma esimeses filmis lavastaja E. L. Katz, kui jõuka abielupaari meetod õhtu parimaks veetmiseks on kahe vana koolisõbra mõistusega mängimine. Film, mis on žanrimaailmas nüüdseks laialdast tähelepanu pälvinud, räägib loo kahest endisest koolisõbrast, kes kohtuvad kogemata L. A. äärelinna baaris. Võrdlemisi krõbeda rolli tegev Pat Healy mängib Graigi, värsket pereisa, kes on samal päeval kaotanud töö ning kohe kodu kaotamas. Tema sõber on aga juhutöid tegev Vincent (Ethan Embry). Vincent on omadega juba allilma äärealadele sattunud, kuid mõlemad leiavad viskit rüübates, et finantsolukord pole kiita. Meeste tähelepanu püüab Colin (David Koechner), joviaalne, hirmuäratavalt sõbralik, kokaiini täis pumbatud mees, kes püüab oma kaunitarist naist Violeti (Sara Paxton) sünnipäeva puhul lõbustada. Muuseas kuulub ka lõbustamise hulka erinevate pakkumiste tegemine stiilis „saad 50 dollarit, kui teed seda või teist”. Nagu vanasõna ütleb – pill tuleb pika ilu peale. Lugu kahest mehest, kes raha pärast ära keeravad. Film, täidetud hea dialoogi, hästi üles ehitatud keskkonna ning mõne kaotatud jäsemega, on parajalt mõnus kesköine vaatamine, kui seda endale lubada. Maria Reinup

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

59. Ship of Theseus (2012)
Anand Gandhi

„Theseuse laev” on ilmselt üks tähelepanuväärsemaid filme, mis viimastel aastakümnetel Indiast rahvusvahelisele areenile jõudnud. Filmipress võttis selle vastu kiiduavaldustega nagu „varjatud kinopärl” või „meistriteos, mida peaks korduvalt vaatama”. Režissöör Anand Gandhi teekond esilinastuseni oli keeruline nagu ühele sügavasisulisele autorifilmile kohane. Siinkohal ei tähenda filmi sügavasisulisus aga jõhkrat rõsuvat raskust, vaid mõttelennu suurust ja avarust, mille toetamise vajalikkust India produtsendid esialgu ei taibanud. „Theseuse laev” on saanud oma nime filosoofias tuntud Theseuse paradoksist, mis räägib loo kangelasest, kes saabub võidukalt retkelt laevaga koju. Laeva säilitatakse, aga ajapikku vahetatakse sellel välja kõik lauad. Küsimus on, et kas sellisel juhul on tegu ikka sama laevaga või on tegu millegi uuega? Plutarchose tõstatatud küsimusega on piike murdnud nii Herakleitos, Sokrates, Platon, Hobbes kui ka Locke. Nüüd ründab muutlikkuse ja järjepidevuse probleemi ka üks julge režissöör, kes oma narratiivis on laeva asendanud inimesega ning sellega lisanud paradoksile emotsionaalselt kergesti haarava konteksti. See film koosneb kolmest peamiselt Mumbais paralleelselt liikuvast loost, mille lavastaja oskuslikult üheks põimunud. Anand Gandhi filosoofilisust ning audiovisuaalset tunnetust võiks ehk enim võrrelda Kieslowski filmide eksistentsialistlikke küsimusi tõstatava atmosfääriga. Selle filmi põhiülesanne on otsida vastust fundamentaalsele küsimusele: kus algab ja lõppeb „mina”, kui kõik pidevalt muutub? Anand Gandhi „Theseuse laev” on aupaklik dialoog oma vaatajaga, ilma pealesuruva paatose või totalitaarsete vastusteta. Kaarel Kuurmaa

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

60. Circles (2013)
Srdan Golubovic

Film baseerub tõestisündinud lool: kaaslased tapsid serbia sõduri, kes kaitses õiglustundest moslemist tsiviilisikut. Aastaid hiljem seisavad kõik selles traagilises intsidendis osalenud vastakuti minevikuga, kus tuleb lahti kerida toona toimunu, et mõista, mis juhtus ja kes on süüdi ning milles. Filmi teeb huviga jälgitavaks selle dramaturgiline struktuur ja oskus paisata välja informatsiooni minevikus toimunust just nii palju, et liikuda praegu loo arengu seisukohalt olulisse järgmisesse punkti, hoides vaataja närve pinevil pusle lahtivõtmisel ja taas kokku panemisel. Plusspoolel on kindlasti ka hea kaameratöö, mis joonistab reljeefselt välja kõrbe, nii et see omandab hinge kujundi mõõtmed.

Ma olen harjunud nägema sealt kandist pärit filme täis vaibumatut, inimhinge sügavustest tulevat vihkamist ja vägivalda, mis jätavad vaataja maadlema poolteist tundi kestva alateadvust piitsutava ängiga ka filmi lõppedes. Aga siin, vastupidiselt eelnevalt kogetuga, on filmi lõpp täis vabanemist ja kõikehõlmavat headust ja andestust. Kui ei oleks taas väga head näitlejatööd, oleks lõpp võinud ka mõjuda konstrueeritult.

Tiina Lokk