Põnevusfilmid - Arvustus.com arvustused

“Koomiksitel põhinevad põnevikud on mulle alati meeldinud. See ebareaalsus ja kangelaste olemasolu muudavad ka keskmise filmi palju ägedamaks.
Bane'i hääl oli... omapäraselt kähe. Eelnevalt oldi Bane'i karakter nii üleshaibitud, et tegelikult polnud ta nii eriline midagi. Lihtsalt oma käskijannasse kiindunud.
Politsei on taolistes filmides eranditult lambakari, ju sellepärast kangelased appi tulevadki.
Aga üldiselt hea meelelahutus, koomiskitele omaselt lihtsa süžeega, aga nauditav.”

“Küllaltki hoogne ja täpselt nagu Drive tekitas soovi minna autoga sõitma, tahaks peale Premium Rush'i vaatamist minna rattaga sõitma. Tagaajamise vaatamine tõmbas natuke käima küll, kuid ei meeldinud salajase saadetise tagamaad. Douche bag oli üks suur segadus kurja tegelasena, natuke kaootline ja saamatu, kuid kahjuks ei mõjunud millegi poolest huvitavana. Pigem oli teda halb vaadata. Wilee oli muidu ok tegelane, ainult love interest oleks vahelduseks võinud olemata olla, ning see erinevate teede analüüsimine mõjus pigem koomiliselt. Lõpp kisub ka punkte alla. ”

“Eks ta teismelistele tüdrukutele mõeldud film ole, peategelane on ju tüdruk. Aga päris huvitav on vaadata sellist väljamõeldud riigipoliitikat ja viisi rahvast nö ohjes hoida. Kunagi peaks ka raamatud (neid on kolm) läbi lugema. Kuskilt lugesin juhuslikult, et umbes samal ajal välja tulnud ja eelkõige teismelistele poistele mõeldud "John Carteri" film oli täielik läbikukkumine. Äkki peategelane on Näljamängudes tugevam.”

“Siin sai minu jaoks sari just jälle hoo sisse. Hea puänt ja filmist pärinevad ka mitu tuntud fraasi, mis tavakäibesse läksid.
Samuel L Jackson oli ka muhe valgetevihkaja.”

“Kõrvalmõjude puhul on tegemist kõige eksitavama eestikeelse sisukirjeldusega, ka treiler ei anna filmi tegelikust sisust erilist aimu. See polegi halb, sest seda ootamatum on sündmuste areng ja ehedam kinoelamus.

Sisuliin on huvitavalt üles ehitatud ja tõepärasena tunduv. Algus kippus küll venima, kuid edasise jälgede segamise jaoks on see ilmselt vajalik. Huvitava ülesehituse all pean silmas seda, et filmi sisse on ära peidetud mitu lugu, mida ei näidata mitte jupphaaval suvaliselt ja läbisegi, vaid avaldatakse sobival hetkel täielikult nagu keeraks pildiraamatul uue lehekülje.

Kõikidel ravimitel esinevad kõrvaltoimed. Suukuivus ja peapööritus on aktsepteeritavad, aga ekstreemse kõrvaltoime raporteerimise tõttu võib ravimit ähvardada ärakeelamine, mis ei mõju hästi selle ravimi tootja aktsiahinnale. Samas konkurendi aktsiad võivad hoopis tõusta. Nii võiks päris hästi teenida, kui ainult teaks, millisel ravimil mingi jube kõrvaltoime on ja millal keegi selle avastab... Selle filmi peategelased teavad. Millised neist, seda ma välja ei räägi.

Peale aeglase alguse on filmi tempo hea, tähelepanu ei kaldu liigselt peaosaliste vastastikustelt ülekavaldamistelt kõrvale ja Jude Law teeb üsna hea rolli, samuti Catherine Zeta-Jones. Midagi eriti diipi selles filmis ei ole, kustumatut mälestust ei jäta, aga vaadates igav ka ei hakka. 8/10”