Tallinn - Arvustus.com arvustused

“Loomaaed on selline koht, kuhu mõned korrad suve jooksul spontaanselt ikka satun. Ehkki ma tean, et loomaaed pole suurem asi meelelahutus, kipun seda millegipärast ilusa ilmaga ikka ära unustama ja seal juba sees olles ei saa kunagi aru, kuidas see nüüd jälle juhtus.
Kui viimasest külastusest on parasjagu aega möödunud, siis on mul vist tekkinud pettekujutelm, kuidas hülged löövad lupsu, ahvid müravad ja tiiger teeb jõu- ja ilunumbreid. Reaalsuses magavad kõik loomad kuskil tagaruumis või on remondis. Kas ma jõuan alati loomaaeda peale show lõppu või... ajan vist loomaaia tsirkusega segamini.
Pole viimased korrad viitsinud enam tiigrist kaugemale kõndida, nii et elevandid, alpinaarium ja veelinnud jäävad minust nägemata. Olgu, elevantideni olen siiski läinud, sest seal on roomajate maja, hiired meeldivad väiksemale lapsele ja elevandimaja invalift vanimale.

Pühapäeviti on küll Paldiski mnt loomaaia poolne äär ikka väga pikalt täis pargitud, nii et paljudel on see lastega loomaaeda minek ikka veres.

Miinused: esmaspäeviti on kõik majad suletud, kuid kassas ei hoiata selle eest keegi ja pilet maksab ikka sama palju. Ja veel - loomaaia autod sõidavad mööda "peatänavat" ja veel päris kiiresti - vaata et ise ja lapsed eest ära saad.

Hea oli eelmisest arvutusest lugeda, et jääkarud saavad ka varsti uue suure ala. Praegused karupuurid on ikka armetult väikesed.”

“Eelmine arvustaja rääkis kõik muud tegevused ära, mis Teletorn pakub, seega võtan siinkohal teatepulga üle söögivõimaluste tutvustamise osas.

21. korruselt mööda keerdtreppi üles minnes leiab eest kaheks jaotatud ala: taskukohaste hindade ja kesisema menüüga kohviku ning krõbedamas hinnaklassis viisaka brasserie-restorani. Kodulehel kirjeldatakse menüüd kui "kooslus Jaapani värskusest, Aasia tulisusest, Prantsusmaa traditsioonidest, parimast Eesti toorainest ning kirest toidukultuuri vastu". Mulle tundus isegi, et see kõik oli natuke liiga kirju, tegi kuidagi menüüs orienteerumise keerulisemaks. Toidud olid (peamiselt liha järgi) küll jagatud kategooriatesse, kuid juba ainuüksi kirjelduste lugemine ja siis ettekujutuse manamine võttis omajagu aega. Pärast lugemise-ettekujutuse vooru läks aga eelroogadest proovimisele "Suitsuräimejäätis, siia carpaccio, punapeedikreem, rukkileiva krõps ja Wakame (11.50€)". Presentatsioon oli ilus ja kogus täpselt paras jagamiseks kahele. Juurde pakuti kukleid, mille peale omale kena maitsekuhja laduda sai. Kirjeldusest on miskipärast välja jäänud siia kalamari, mida jagus ka iga kuhja peale piisavalt. Ma hästi ei uskunud soolastesse jäätistesse, aga see kogemus pani mind meelt muutma ja ootan huviga, mida järgmisena leiutatakse :) Kahjuks sai kõik enne otsa kui jõudsin pilti klõpsida!

Pearoogadest isutas uluki järele ja sai võetud "Põdraliha viilud puravikukastmes, kukeseened ja pastinaak (17€)". Põder ja puravikukaste olid imehästi kokku sobitatud ning oleks hea meelega taldriku riismetest puhtaks limpsinud! Kõrvalrollides olid brokolini, pastinaagipüree, senituvastamata maitsega lilla tamp ning üksik hernekaunakene.



Magustoit jäi seekord proovimata, aga natuke kripeldama jäi kamatiramisu. Tore oli see, et kraanivesi toodi küsimata karahviniga lauda.

Lastemenüü valikus oli paar kindla peale minevat toitu, millest väike näljane valis endale kartulipudru sealihaga (4.50€). Ka seda presenteeriti taldrikul kenasti ja maitse vastas välimusele, minu jaoks isegi üllatuslikult hästi, sest tihtipeale on ka lihtsad lastetoidud natuke ökad.



Teenindus oli viisakas, kiire, tähelepanelik, kuid mitte liiga soe. Ettekandjad peavad töötama samal ajal ka kohviku poolel ja on seetõttu päris hõivatud. Lisaks meie lauale oli restorani poolel kasutuses vaid paar lauda, kuid ma ei kujuta ette mis saab siis, kui mõlemas osas on palju inimesi..

Kokkuvõtteks tuleb nentida, et kuigi hinnatase kergitas mõneti ootusi kõrgemale ja tekitas kõhklusi, siis lõppeks sai ilusate ja maitsvate taldrikutäitega ootused ületatud ja kõhklused summutatud. Sellise vaatega restorani Eesti lähiümbrusest rohkem ei leiagi, sest väidetavalt on Teletornis Põhja-Euroopa kõrgeim brasserie-restoran ;) Tasub külastada!”

“Ülikool on koht, kuhu paratamatult minnakse õppima, kuid olles noor inimene ei ütle ära ka paarist peost ja heast seltskonnast. Öeldakse, et ülikooli aastad on kuldsed aastad. Ma olen alati aru saanud, et see ütlus ei tule ainult loengupingi kulutamisest.

TTÜs on palju erinevaid tudengiorganisatsioone, mis võtavad iga huvilise avasüli ja naeratusega vastu. Siin on pakkuda midagi igale maitsele. Inimesed on sõbralikud ja hakkajad, kes jõuavad uskumatult palju ära teha.
Mina leidsin enda jaoks Kultuuriklubi, kus oli lisaks kihvtile seltskonnale ka palju arendavaid ning huvitavaid üritusi. Olles esimest korda elus kohas, kus asju korraldati, leidsin ma end pidude, lauluvõistluste, spordivõistluste, moeshowde jne lava tagant korraldustiimist. Tegemist oli väga avardava kogemusega, kus õppisin nii enda kui teiste inimeste kohta palju ning sain aru, et mulle meeldib olla osa millestki suuremast. Tegevust jätkus rohkem kui küll ning igav ei hakanud kordagi. Lisaks on eluks ajaks palju suurepäraseid mälestusi ning häid sõpru. Organisatsioonid teevad omavahel palju koostööd, et tulemused oleksid veelgi paremad.

Muidugi toetab ülikool ka sportlikku tegevust. Tudengitel on võimalus tasuta käia spordihoones, kus pakutakse jõusaali, korvpalli, võrkpalli, aeroobika- ja grupitrennide, jooksmise ja lauatennise võimalusi. Spordihoone asub vaid 5 minuti jalutuskäigu kaugusel peamajast ning tasuta trennidele lisaks annavad need ka EAPsid, et innustada noori veelgi enam tervislikele eluviisidele.

Liikudes aga akadeemilisema poole peale, siis TTÜ on koht, kus peab õppima. Siin ei ole võimalik kuidagi end läbi vedada. Õppejõud on oma ala spetsialistid ning ootavad üliõpilastelt pühendumust.

Mina õpin matemaatika-loodusteaduskonnas Rakenduskeemiat ja biotehnoloogiat ning julgen väita, et haridus on tasemel. Lisaks loengutele ja harjutustundidele visati meid kohe esimesel semestril laborisse ning kästi hakata aineid sünteesima. Olles esimest korda üldse laboris, oli alguses väga hirmus, kuid ma olen tänulik, et meile ei halastatud. Tänu sellele, et laborites võimalikult palju käisime ja õpitud teooriat kohe rakendasime, jäid asjad palju paremini meelde ning kogemus, mis sealt saime aitab kaasa nii lõputööl kui praktikal ning hiljem kindlasti ka töökohal. Nimelt ei karda ma enam laboris katseid teha ning tunnen end otsusekindlamalt.

Kuid ega ka loengutes kergelt läbi lasta. Nõudmised on üsna ranged ning õpitu on detailne ja suuremahuline. Selle kolme aastaga, mis siin olnud olen, tunnen, kuid minu teadmised on teinud hüppelise kasvu ja minu mõistmine maailmas on muutunud drastiliselt. Kuigi tean, et mul on veel pikk maa minna ning see on alles algus, siis tean, et olen õigel teel.

Hooned on uued ja laborid moodsa tehnikaga. Kõik on puhas ja korralik. Söögikohti on igas korpuses ja kõhu saavad täis nii liha- kui ka taimetoidulised.

Olles noor ja energiline, ei kujuta ma ette ainult õppimist, vaid igasugune kõrvaline tegevus on alati teretulnud. TTÜs on õnneks võimalusi palju ning mida rohkem erinevaid asju proovida, seda meeldejäävamad, põnevamad ja harivamad tudengiaastad on.”