Kinect - Arvustus.com arvustused

“Hehheh jõuluvana tõi :P
Päris hull kükitamise ja hüppamise teema on, praegu olen ainult ühte mängu teinud, mis kaasas on (Adventures) ja paari demot proovinud. Alguses on see kätega vehkides juhtimine natuke harjumatu, teiseks segavad sihtimist kõrval või seljataga liikuvad teised inimesed. Samas tundub, et see ei ole otseselt Kinecti probleem, vaid süüdi on mängude tarkvara, sest erinevates mängudes käitub käsijuhtimine erinevalt.
Mingeid kiireid otsuseid nõudvat mängu ei kujuta küll ette, iga liigutus jõuab ekraanile sekundise viitega.
Aga noh nalja saab ja külaliste lõbustamise efekt on võrreldav Wii'ga. Mugav on see, et mingeid pulte ega lisaseadmeid pole ja et näiteks suvalisel hetkel keset mängu saab teine mängija liituda, selleks ei pea muud tegema kui lihtsalt püsti tõusma.
Ma ei kujuta ette, mille järgi Kinect püüab ära arvata, kes tema ees seisab, aga umbes pooltel kordadel paneb täiega puusse, enamasti muutuvad tüdrukud poisteks, aga olen ka ise ühe korra end patsidega tegelasena avastanud. Kinectile uue võimaluse andmiseks tuleb tema vaateväljast korraks kaduda ja tagasi tulla.”

“kui palu maksab”

“Nii Microsoft kui Sony on kahtlemata Wii oomatust edust alates mõelnud, kuidas vastulöök anda. Sony tuli välja Move'iga, mis on lihtsalt parem, täpsem ja uhkem variant sellest, mis Wii tegi. Microsoft võttis aga asja julgemalt ette, viskas puldimõtte üldse kõrvale ja mõtlen nö out-of-the-box. Võib väita, et Sony'l oli EyeToy juba PS2 ajal olemas ja ongi selge, et ega Microsoft Kinect'i päris tühjalt kohalt välja ei mõelnud. Küll aga on selles tootes nii palju uuendusi, et see mõjub millegi päris uuena. Aga kõigest järgemööda.

Pakend ei ole eriti suur, samuti Kinect sensor ise, mis on mulle piltidelt kuidagi kobakama mulje jätnud. Karbist leiab peale põhitegija mõned kaablid (USB ja vooluadapter). Adapterit uue 250GB Xboxi omanikel vaja ei lähe. Nemad leiavad konsooli tagant spetsiaalse USB-pesa meenutava Kinect-augu, kust Kinect saab nii toite kui andmevahetuse ära korraldatud. Vanemate konsoolide omanikel tuleb Kinect pista Xboxi USB-pessa ja voolu tarbeks veel ka vooluvõrku ühendada.

Kui sensor ära ühendada ja konsool käima panna, tuleb enne Kinecti kasutama hakkamist see kalibreerida. Kõik on ilus ja graafiline ning lihtne. Tuleb mõned poosid võtta, end veidi liigutada jne.

Ja saabki kasutama hakata. Esimeseks kasutamiskogemuseks on niisama menüüdes liikumine, mida saab teha kätega žestikuleerides. Nagu lükkaks ühele või teisele poole, saab menüüdes edasi-tagasi liikuda, selleks, et midagi valida hoiad kursor-kätt vastava nupu peal ja ootad pisut. Mingit otsest klikkimise võimalust ei ole. See võtab pisut aega, tahaks ju kohe valikud ära teha, aga peab ootama, kuni need aktiivseks lähevad.
Edasi videovestluse juurde. Kui sõbral on ka Kinect, saab temaga vestelda, umbes nagu Skypes. Mugav on see, et Kinectil on mikrofon sisse ehitatud, nii et võid rääkimise ajal mööda tuba ringi aeleda, ega pea kõrvaklappe-mikrofoni kandma. Kinecti silm muide jälgib kogu aeg ja keerab sinu liikumisega kaasa, Kinectil on motoriseeritud pea, mis võimaldab sellel sensoreid üles-alla ka liigutada.
Heli on täiesti normlaane, isegi kui toas on mingi müra. Ma ei tea kuidas ta seda teeb, aga igatahes puhastab Kinect ka piisavalt hästi taustamürast, nii et hääl alati selge. See on päris lahe funktsioon.

Mängudest on kohe kaasas Kinect Adventures, milles leidub 5 minimängu. Need on sellised lihtsad aga lõbusad mängud, mis näitavad milleks Kinect võimeline on ja mis on hoolimata oma lihtsusest lõbusad ja mängitavad küll. Ma ei kujuta ette, et üksi neid mängida viitsiks ja teleka ees kargleks, aga pere ja sõpradega on väga lahe. Teisi mänge veel soetanud ei ole, naine tahab mingit fitnessi asja, ise võtaks mingi aktiivsema spordimängu.

Sellised kogemused on minul. Peale menüüdes tuiamise ebamugavuste muid jamasid ei ole leidnud. Olen väga rahul.”