Mahtuniversaalid - Arvustus.com arvustused

“Müüginumbrite järgi eestlaste lemmikmahtuniversaali Citroën Berlingo uus põlvkond pakub hulga praktilisi lahendusi ning mahutab eelkäijast rohkem.

Naljaga pooleks öelduna peab uue Citroën Berlingo mahtuniversaali omanikul olema hea mälu. Panipaiku leidub autos lihtsalt nii palju, et meeles pidada, kuhu üks või teine asi pandud, suurel unustajal lihtsalt ei õnnestu.

Kui aga tõsiselt rääkida, on nii mugavuse kui ohutuse vaatevinklist igal juhul parem, kui mahtuniversaalis leidub igale esemele oma koht. Üks huvitavamaid ja praktilisemaid lahendusi on Modutopi-nimeline süsteem, mis ühendab muuhulgas laealuseid riiuleid ja suurt, nii sõitjateruumi kui tagaluugi kaudu ligipääsetavat laegast pakiruumi kohal.

Kui autole pole paigaldatud Modutopi, saab tänu vastavatele taladele kinnitada lae alla kuni kahe meetri pikkuseid esemeid, olgu nendeks siis suusad, õngeridvad vms. Nii ei avalda need mingit mõju auto kütusekulule ega tekita tuulevihinat, mis kaasneb välise katuseraami kasutamisega, ning on muidugi kaitstud ka ilma ja varaste eest. Viimaseid silmas pidades osutuvad eriti nutikateks panipaigad auto põranda all. Kui kaas ja vaip on peal, pole neid võimalik märgata.

Esiistmete vahel asuva 13liitrise laeka saab vajadusel autost välja tõsta – hea võimalus näiteks selle pesemisel. See, et pakiruumi valgustit saab välja tõsta ja vajadusel taskulambina kasutada (aku voolu jätkub kolmveerand tunniks), on Citroënil juba vana trikk. Tõsi, paljude nende nutikate vidinate eest tuleb lisaraha maksta – need ei sisaldu baashinnas.

Sõltuvalt varustusest leidub Berlingos panipaiku samas mahus, kui mõõdetakse mõne pisiauto terve pakiruumi suuruseks – 170 liitrit. Pakiruum ise mahutab Berlingol 675 liitrit, 51 liitrit enam kui vanal Berlingol.

PLUSSID:
hind, praktilisus

MIINUSED:
baasvarustus

KOKKUVÕTE:
praktiline mahtuniversaal, mille saab sõltuvalt varustusest kohandada nii pereautoks kui töösõidukiks.”

“Fiat Freemonti näol on tegemist suures osas Dodge Journey'ga, Fiat on lisaks logode kleepimisele teinud muudatusi veermikus ja lisanud enda diiselmootori.
Interjööri disain on jõuline, selle silmapaistvaim osa on veoautolikult massiivne, kuid voolujooneline armatuurlaud, mida ehib muljetavaldav 8,4-tolline puuteekraan. Ekraani kasutajaliidese ekraanigraafika tundus küll keeruline, osalt segaste ikoonide, teiseks info ülekülluse tõttu. Roolil olevad nupud on samuti stiilselt paigutatud, kuid nende kasutamine ei tundunud eriti mugav.
Kahjuks peab ütlema, et Fiati diisel koostöös automaatkastiga ei suutnud rasket Freemonti eriti erksalt edasi liigutada. Rahulikult kulgemiseks võhma isegi jätkuks, aga maanteekiirustel kiirendamisel undab diisel ebameeldivalt, samas eriti midagi selle lärmi eest vastu andmata. Närvidele hakkas seevastu käima päris kiiresti. Kui kütusekulu ei hirmuta, soovitaks küll võtta 3,6-liitrine Chrysler Pentastar V6 mootor, mis arvatavasti seda masinat suudab adekvaatselt liigutada. Eestis selise mootoriga autot kahjuks proovisõidukina ei ole, nii et kindel ei saa olla.
Dodge pehme vedrustuse asemele on pandud Fiati mõnevõrra jäigem süsteem. Nii raske autoga mingit kurvisõitu aga nagunii ei tee, nii et minu poolest oleks võinud nad selle liigutuse küll tegemata jätta. Tallinna teedele sobib ameerika variant palju paremini, ehkki mõnes kohas on siin enne valimisi ka uus asfalt maha saadud. Kaua see aga kestab? Järgmiste valimisteni on mitu head aastat ja päris kindel on see, et selle aja jooksul midagi paremaks ei lähe. Fiat siiski õnneks väga kits ei ole, nii et selle koha pealt isegi ei iriseks.
Tagumine istmerida on mõeldud hädaolukorras kasutamiseks, vedada saab väikeseid ja lühikeste jalgadega inimesi. Ka keskmise rea keskmine iste on päris ebamugav, pikemat reisi seal arvatavasti keegi pole nõus ette võtma. Isofix turvatooli saab kinnitada külgmistele istmetele ja lisaks ka juhipoolse ja keskmise istme vahele, kuid mitte keskmisele istmele. Mis sellise kummalise paigutuse mõte on, ei tea. Võibolla turvalisuse pärast, et laps ei istuks otse ukse kõrval? Samas võtab ta nii ära 2 kohta. Noh küllap itaallastel mingi mõte ikka oli. Või siis jälle et ei olnud.
Tagumistel ustel on eripärane võime avaneda 90-kraadise nurga all. Kusagil kitsas parklas ei ole sellega midagi pele hakata, aga piisava ruumi puhul on see täitsa mugav.
Kokkuvõte.
Ei meeldinud: undav diisel, seitsmest istmest vaid 4 mugavat.
Meeldis: armatuurlaua disain.”

“Teeme ühe asja kohe selgeks: Logan MCV ei ole trendiauto, millega linna peale edvistama või sõprade ette kekutama minna. See pole isegi ilus. See on ausa mehe auto, mis täidab suurepäraselt seda rolli, milleks auto kunagi üldse välja mõeldi: veab inimesi ja asju ega maksa absurdselt palju, nagu uutel autodel sageli kombeks.

Miinused: välimus, nõrgavõitu diisel, ebamugavad istmed
Plussid: hind, ruumikus, praktilisus

Kokkuvõte: Aus auto, mis hiilgab praktilisuse ja hinnaga. Ei ole mõeldud trendiinimestele.”

“Sõitma asudes jääb pisut häirima juhiistme reguleerimisulatus – tõeliselt mugavat tunnet ei teki, kuid selg samas pikal teel ära ei väsi. Märksa häirivam on juhi küünarnukist liiga madalale ja taha jääv käetugi – iseenesest pisiasi, kuid pikal teekonnal ebamugav.
Sõites tundus Carens vaikne – seda küll Saksamaa sileda kattega teedel. Eesti kohta seda üks ühele üle kanda ei saa, samuti kui vedrustusmugavust – Saksa teedel tundus Carens mõnusalt sujuv, kuid üksikutest aukudest läbi sõites kolksuv. Sõiduomadustelt on Carens tüüpiline mahtuniversaal – kohmakavõitu, kurvides küljele kalduv, kuid samas kindel.

Miinused: odavad materjalid sõitjateruumis, kesine mootorivalik
Plussid: kena välimus, ruumikus, hea diiselmootor

Kokkuvõte: Kena ja asine mahtuniversaal, mis diiselmootoriga varustatuna väärib kaalumist. Varustus on hea (sh seitse istet), kuid viiekohalise mahtuniversaali leiab odavamalt.”