Kes kardab Sveta Grigorjevat
7.8
4 hindajat

7. Kes kardab Sveta Grigorjevat
Sveta Grigorjeva

Sveta Grigorjeva (s 1988) on jõulise ja täpse väljendusviisiga noor autor. Tema luuletustes kirjeldatakse ausalt ja humoorikalt tänapäeva Eesti multikultuurset ühiskonda, mh ka eestivene identiteediküsimusi. Grigorjeva luuletusi on avaldatud Värskes Rõhus ja Vikerkaares, autor on Tallinna Ülikooli kirjanduspreemia laureaat (2013). * minuvanused inimesed saavad juba lapsi ostavad kortereid võtavad liisinguid laene soetavad igaveseks mööblit panne potte kaasi vahetavad kolmandat töökohta neljandat meest viiendat naist koeri ja kasse mina saan nelja päeva pärast 25 just viskasin nukud nurka ja alles hakkan vaikselt huvituma poistest mulle meeldib aega maha võtta meeldib peatuda teen kõike suure hilinemisega vahel isegi unustan korrapäraselt hingata sest võin elada ühest sügavast hingetõmbest päris pikka aega ma ei heida kellelegi ette kiirust ja kohalejõudmistungi igaühel omad tempod ja rütmikõikumised lihtsalt naljakas on et saan nelja päeva pärast 25 just viskasin nukud nurka ja hakkan alles huvituma poistest ootan millal vanemad tulevad minuga kord seksist rääkima ja sellest et kust kohast lapsed tulevad


Lisas Alice 10.12.2013
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Sveta Grigorieva esikteos on haarav ja jõuline. See on kirjutatud noore inimese kire ja aususega, liigse ilutsemise ja valulemise asemel on seal ausad lood (ikka luuletustena) elust. Grigorieva väljendusviis on väga visuaalne ja ka teemad on argielust tuttavad. Selline mõneti filmilike piltide stseenide kirjeldamine tundub noorte autorite seas üha enam populaarsust koguvat. Ka keelekasutuse poolest on see kindlasti sobivam just noorematele lugejatele.”

10.12.2013 13:02 - Alice
Hinnang arvustusele:
  +2   -0
Põrsapõli
4.5
4 hindajat

8. Põrsapõli
Hando Runnel

Hando Runneli 75. sünnipäevaks ilmunud luulekogu, milles on eelkõige tema klassikalised lasteluuletused.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Magus jõulusalmik rosinatega
8.5
2 hindajat

9. Magus jõulusalmik rosinatega
Ivo Ivari

Sellest lõbusast salmikust leiad Ivo Ivari 50 magusat ja lõbusat jõululuuletust, mille hulka on rosinateks lisatud 12 vahvat pühadekarikatuuri Hugo Hiibuselt, Priit Koppelilt ja Marko Pikkatilt.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Viimäne vihim
9.0
2 hindajat

10. Viimäne vihim
Mari Vallisoo

Mari Vallisoo viimaseks jäänud luulekogu sisaldab kodavere murrakus luuletusi. Ta kõneleb elust keeles, mida kuulis oma emalt ja vanaemalt. Luuletused on kui killud kaugest ajast, mis annavad ettekujutuse olustikust, kuid mitte kirjeldavalt või jutustavalt, vaid luuletaja silmade läbi. Oskuslikult on kasutatud murrakule omaseid väljendeid ja sõnu. Kogumiku esimese osa luuletused on ilmunud raamatus “Sünnisõnad ja surmasõnumid” (1991), teine osa on ilmunud kassetis M. Traadi ja H. Adamsoni murdeluulega (2001), viimases osas on seniavaldamata luuletused. Raamatu väljaandmisel on toetanud Eesti Kultuurkapital.


Lisas sipsik 05.12.2013
Pane hinne:
Ilma ääre peal
5.5
2 hindajat

11. Ilma ääre peal
Lehte Hainsalu

Ballaad pole just sagedane luule˛anr, mida aga L. Hainsalu on varemgi viljelenud. Käesolev kogumik sisaldab tosinkond nimetust, mille valdavaks aineks on Aeg, sekka ka konkreetsemast sündmusest ajendatuid – „Vabaduse valvaja“ (Rõuges asuva Vabadussõja monumendi varjamise lugu), „Pronksmehe teisaldamine“ (J. Smuuli mälestussamba saatusest), „AD 1944“ (kirjanikest paadipõgenikest). Kogumiku kaks pikemat ballaadi on „Priiuse pulmad ehk Vabaduse varrud“ (Eesti taasiseseisvumise sündmustest) ja „Laul vaprast kanneldajast“ (Vanemuise Seltsi ja teatri lugu).


Lisas sipsik 06.11.2013
Pane hinne:
Sõõlatud luule
9.0
3 hindajat

12. Sõõlatud luule
Peep Ilmet

Kui otsustasin oma luulest mahukama ülevaatekogu koostada, olin kindel, et sellele tuleb kirjutada ka saatesõna, mis valgustaks eelkõige just koostamispõhimõtteid. Luuletusi endid võivad kõik lugejad muidugi omal moel mõista. Vahel on päris üllatav, mida keegi on mu luuletustest leidnud. On leidnud midagi sellist, mille peale ma kirjutades teadlikult üldse ei mõelnud. Minu esimese luulekogu ilmumise järel leidis näiteks Kalle Muuli, et minu luule on väga värviline. See oli topeltüllatus, sest värvinimetustega ma pigem nimme koonerdasin. Kuid kui kujutada ette nende sõnade värve, mida ma luules kasutan, siis on Kalle Muulil ilmselt õigus.


Lisas sipsik 06.11.2013
Pane hinne: