Õnnekangestus

109. Õnnekangestus
Carolina Pihelgas

KA UNENÄGUDES TULEB pidevalt valida Võimalused on paukuvad uksed tinased jalad Tuul puhub majadest läbi teadmisega et lõpuks ei jõutagi kusagile Aga kui piisavalt kannatlikult aina minna? Kajakad õppisid selgeks kasside keele ja trügivad nüüd nokakoputuste saatel tuppa Rohi on roheline on roheline on roheline ja soe Õppida end mõistma on sama mis oodata talvelt halastust Luulekogu Kristina Viina joonistused


Lisas Marge-Elin Roose 16.10.2012
Pane hinne:
Õnnelik lõpp
9.3
3 hindajat

110. Õnnelik lõpp
Katre Ligi

Luulekogu nimiluuletuses ütleb autor, et õnnelikke lõppe ei ole olemas mujal kui muinasjutus. Nõnda jätabki ta luulelugejale, kellel läbida omaenda elumuinasjutt, toetuseks kuus erinevat meeleolu kandvat tsüklit. „Õnnelikku lõppu“ saab läbi lugeda ühe hingetõmbega, kuid selle keelemäng avaneb täiel määral, kui lugeja ise arutleb parajasti eesti keele nükete üle (tsükkel „Eesti keeles“), otsib toetust endasse süüvimisel („Omaette“), laseb end kanda seltskondadest, suhtlemisest („Hulgakesi“), meenutab suvepäikest ja suviseid töid („Suvi vanas aias“), leiab end vastandumast kellelegi või millelegi mitte eriti sõbralikule („Võõraks saamine“) või vaatleb elu edasiminekut lastes ja lastelastes ning jagab selleks oma elutarkust („Elulaul“). Nõnda võib sellest kogumikust saada raamat, mida ikka ja jälle riiulist lehitsemiseks võtta. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.


Lisas Marge-Elin Roose 12.11.2012
Pane hinne:
Ärakäija saaga
9.0
1 hindaja

111. Ärakäija saaga
inBoil

See raamat on kirjutatud vanade põhjamaa saagade eeskujul, kuid ei pretendeeri täielikule autentsusele tegelikult, ega ta saagi ju, autori sünniaasta EI OLE 1066. Sellest hoolimata on see üks keeruline raamat. Mõistujutt, õpetus, armastus, viha, hoiatus - kõike seda võib saagast leida. Tundub, et kohati on see isegi nagu peegel, või kõverpeegel. Ärakäija saaga on ennekõike nendele, kes on kordki ära käinud - mõistetagu seda nii nagu igaühe võimetele kohane! Ma nimetaksin seda raamatut puuks, mille otsa ronimine on põnev, aga nõuab ettevaatust. Ons see teile selge?


Lisas Marge-Elin Roose 10.01.2013
Pane hinne:
Üle ääre
10
1 hindaja

112. Üle ääre
Maria Helen Känd

Noore kirjaniku esikluulekogu Üle ääre hõlmab endas teemasid, mis puudutavad igaüht: armastus selle erinevates vormides ning iseenda tundmaõppimine teise inimese läbi või temast ilma jäädes. Kirjanik ise oma teosest: Kirjutades olen janus. Kuskil minus endas saab alguse kaev, mille põhjast kerkib iga päev kosutuseks mõni ilus mõte uues sõnakarikas. Nõnda sügavalt, et ma ei oleks arvanudki, et see lõpp minus olemas on. Ma ei taha, et see kaev kunagi liigmadalaks kuivab. Pigem ajagu siis üle ääre, kui et sõnadest tühi. Täitmata hing on januta, sest mis puudub, sellest ei tunne ka puudust. Kuid mis oleks siis elu, kui enam ei oleks tal janu. Kirjutamine ongi elujanu.


Lisas Marge-Elin Roose 03.01.2013
Pane hinne: