LG G2 D802 - Arvustus.com arvustused

“Soetasin siis ka mõne nädala eest sellise toreda suure nutitelefoni.Eriti hea meel oli, et valikus oli ka valge värv, mis on eelnevatele mustadele telefonitele hea vaheldus. Väga lemmik on telefoni luku avamine - kaks vajutust ekraaanile, ei pea mingeid nuppe hakkama otsima. Veel meeldib kaamera, mis teeb telefoni kohta asjalikke pilte. Väga kiire on, ei mingit ootamist, et avada 9gag, fb või delfi jne. Suurt ekraani on mõnus kasutada kasvõi uudiste lugemiseks. Millega ma veel ära harjunud ei ole, on taga asuvad nupud. Ma ei leia neid kuidagi üles. Sõbral ka sama telefon, temal kukkus telefon maha, ekraan kildudeks. Paranduses öeldi, et telefoni remont 250 eurot. Tellis ise ekraani, tuli välja, et USA-s, mujal maailmas ja Euroopas üks juhe erinev. Mõte: Väga hoida. Kuigi mul 16 GB, siis ruumipuudust ei karda, pildid laadin arvutisse ning muusika võtab maksimaalselt 3 GB. Enda hinnaklassi seas tõesti tegija ja katab kõik võimalikud vajadused ära. Ainus miinus, mida tõesti miinuseks nimetan on aku lühike kestvus. Kuid nagu olen aru saanud, siis uuematel telefonitel ongi see probleemiks. Kuid siiski julgen soovitada. ”

“Olgu kohe öeldud, et enne G2 ostmist ootasin lootusrikkalt Nexus 5 tulekut. Et mu eelmine telefon oli Nexus 4, olid ka uue suhtes üsna kõrged ootused. Ega 5 ka nüüd täielik flop ei ole, aga eelkõige just selle nõrk akukestvus osutus minu jaoks määravaks, miks pidin hakkama midagi muud valima.

Telefoni valikukriteeriumiteks olid:
1) suur ja ere ekraan
2) pikk akukestvus
3) kiire protsessor
4) käeshoidmise ja käsitsemise mugavus
5) hind
6) normaalne kaamera

Nende tingimuste alusel oligi valida vaid 3 telefoni vahel: LG G2 (459 €), Samsung Galaxy Note 3 (699 €) ja Sony Xperia Z1 (679 €). Kuna viimased kaks on esimesest üle 200€ kallimad, samas märkimisväärseid eeliseid omamata, siis oligi lihtne otsustada.



Välimuselt meeldib LG G2 mulle oma minimalistliku disaini poolest. Terve esikülg on sile must klaas ja telefonil ei ole mitte ühtegi nuppu. Suur 5,2” ekraan on ära mahutatud sellest vaid veidi suuremasse kesta, s.t. raam ümber ekraani on väga kitsas, ekraan ulatub külgedelt praktiliselt telefoni ääreni ja see näeb kena välja. Nagu telefon olekski peaaegu üleni üks suur ekraan. Võib-olla just selle kitsa raami tõttu ei olegi sellel telefonil ka külgedel nuppe. Nii sisselülitamise kui ka helivaljuse nupud on kolitud telefoni tagaküljele, kaamera alla.



Selline omapärane asetus tundus alguses veider, aga üllataval kombel on neid nuppe nimetissõrmega pimesi tõesti väga lihtne vajutada. Nuppude kõrgusevahe tõttu leiab ka kiirelt õige nupu üles. Ainult et ühe käega ekraanipilti teha ei ole küll võimalik (Power + Vol-). Selle probleemi lahendab aga LG enda rakendus QuickMemo, mis avaneb näpuga üle kodu-nupu paremale-üles libistades ning võimaldab tehtud ekraanipildile ka peale kirjutada-joonistada ja ka vajalikku tükki välja lõigata. Ma teen selliseid asju tihti, sellepärast olen väga rahul, et asi nii lihtsaks tehtud. Varem kasutasin eraldi fototöötluse rakendust, seal aga oli joonistamine üks viimaseid asju nimekirjas ja näpuliigutusi ning aega kulus palju rohkem.

Ahhaa! Mis siis saab, kui telefon on laua peal? Ekraani sisselülitamise nupp on ju teisel pool? Lihtne – tuleb lihtsalt näpuga kaks korda ekraani peal toksata ja ongi pilt ees. Täiesti geniaalne lahendus, KnockOn on süsteemi ametlik nimi vist. See on kuidagi nii lihtne ja loogiline, et ma ei saa aru, kuidas keegi ei ole varem seda juba ära teinud. See liigutus jääb nii käe sisse, et ma kipun juba ka teisi telefone sisselülitamiseks koputama.
Enamasti toimib koputamine hästi, kuid mõnikord tuleb pilt ette alles kolmanda puudutuse peale. Esimese koputuse mahamagamine tundub pigem olevat tarkvaraline probleem, nii et ootan parandust, aga seni elan ka kolm koputust üle.
Sama liigutusega saab ekraani ka välja lülitada, selleks tuleb sooritada topelt-koputus ekraani tühjal alal või siis üleval servas olekuribal. Kui ees on mõni täisekraani rakendus või mäng, kus ülemist riba ei näe, siis koputades ekraani sulgeda ei saa.

LG on telefoniga kaasa pannud veel terve hulga rakendusi. Kohe nii palju, et 16 GB telefoni mälust jääb kasutajale vaid 10. Tellisin ka ise algselt selle 16 GB versiooni – kuna 32 GB lihtsalt ei olnud kuskil müügil – ja olin vaba ruumi vähesust nähes päris jahmunud. G2-l on küll USB OTG tugi ja nii saaks USB mälupulga abil mahtu väga lihtsalt juurde lisada, aga minu meelest telefoni küljes tolknevad juhtmed päris igapäevaseks kasutamiseks ei sobi.
Juhtumisi saabus suurema mälumahuga mudel müügile veel 14-päevase tagastusõiguse kehtivusajal ning mul õnnestuski telefon ringi vahetada. 16 lisa-GB eest maksin juurde 40 €, kokku niisiis telefoni hinnaks 499 €. Vaba mahtu on 32 GB mudelil 24,8 GB, mida ei ole nüüd ka just liiga palju, aga parem ikka kui 10.

Mõned telefoniga kaasa tulevad LG enda rakendused – telefon, sõnumikeskus, videomängija, veebibrauser, kalender, e-mail, märkmik, helisalvesti, kalkulaator ja failihaldur – avanevad ka muudetava suurusega widgetina, aga reaalselt oleks sellest kasu alles suure tahvli mõõdus ekraani puhul, sest kaks rakendust kõrvuti 5-tollisele ekraanile kuidagi ei mahu. Kõik nimetatud rakendused on leidnud koha ka QSlide Apps nimelisel kiirvalikuribal teavituste ekraanil; seda riba saab õnneks ka lihtsasti sulgeda.

Samast kiirvalikuribalt saab sisse-välja lülitada ka rakendust Quick Remote. Nimelt LG G2 saab kasutada ka telekapuldina. Et infrapunadiood on päris tilluke ja asub telefoni ülemises servas, tuleb telefoni kanali vahetamiseks hoolega teleka suunas sihtida. Suvaliselt laepeegeldusest, nagu värskete patareidega telekapuldiga, tulistada ei saa. Mõnusam oleks, kui see asuks telefoni tagaküljel, see sobiks paremini teleka ees lösutamise asendiga kokku. Aga rakendus ise on muidu tore. Juhtida saab kõike, millel on infrapunaandur ja seadmete lisamine on tehtud ka päris lihtsaks. Esiteks peab valima, mis seadmega on tegemist: TV, digiboks, ressiiver/raadio, DVD-mängija, Blu-ray-mängija, õhukonditsioneer või projektor. Järgmisena tuleb valida tootja ja siis rakenduse pakutud nupuga proovida seade sisse ja välja lülitada. Mina sain teleka ja Elioni Motorola digiboksi lisatud ligikaudu 10 vajutusega, see kvalifitseerub ikka väga lihtsaks.
Lisaks saab ise koostada universaalpuldi, lisades soovitud nupud ja õpetades originaalpuldi abil neile vajalikud funktsioonid. Tegin näiteks teleka, soundbari ja digiboksi juhtimiseks sellise, aega võttis ehitamine ja õpetamine alla 5 minuti.



Üsna mõttetu on aga LG multi-tasking rakendus Slide Aside, kus kolme sõrmega üle ekraani vasakule libistades saab rakenduste vahel liikuda. Esiteks on see aeglane, iga kord avatud rakenduse sulgudes ilmub teade “App saved”, teiseks saab niiviisi liikuda vaid 3 rakenduse vahel ja kolmandaks - võiks arvata, et see süsteem hoiab rakenduse kuidagi püsivalt avatud ja aktiivse või on mingi muu eelis Androidi enda Recent Apps valiku ees. Ei hoia ja ei ole. Õnneks saab ka Slide Aside seadetest välja lülitada. Kuigi vaevalt et keegi vabatahtlikult kolme sõrmega vasakult paremale üle ekraani libistab. Tavaline Recent Apps on palju kiirem, mugavam ja puudub rakenduste arvu piirang.



Recent Apps-ist rääkides on paras märkida, et kuigi on võimalik valida 7 erineva nupurea variandi vahel, ei ole LG ühelegi neist Recent Apps funktsiooni nuppu lisanud - selle asemel on hoopis menüünupp. Mina tunnen sellest ainult rõõmu, sest kuigi olin vahepeal juba harjunud ilma menüünuputa hakkama saama, on tegelikult päris tüütu iga rakenduse puhul otsida, kuhu see seekord topitud on. Mulle tundub mugavam, kui lisavalikute menüü on alati kindla nupuga seotud.
Recent Apps ise on muidugi olemas, hoides 1 sekund all Home nuppu.
Neljandaks nupuks saab valida teavituste ekraani avaja või QuickMemo. Kuna viimane on avatav ka Home nupu kaudu, siis Notifications tundub mõistlikum valik.

Stock launcher on üllatavalt asjalik ja paljude muutmisvõimalustega ning ma ei ole siiani leidnud tungivat põhjust midagi muud selle asemele panna. Ekraanide, rakenduste ja widgetite haldamine on lihtne ja loogiline, ekraanide vahel liikumise 7 efekti hulgast leidsin ka sobiva ja dokki mahtus 7 ikooni kõrvuti nagu mulle meeldib. Dokke võiks muidugi samuti mitu olla nagu ekraanegi, nii nagu näiteks Apex Launcher seda teeb. Aga see on väike asi. Suurimaks puuduseks minu jaoks on see, et rakenduse ikooni nime ei saa muuta. Ikooni ennast saab, nime muutmise kohta ei leia. Teine häda on see, et folderi ikoon ja vaade on kole. Lausa inetu. Ka folderi ikooni ei saa ise valida, muuta saab vaid taustavärvi, kuid valikus võiks olla ka läbipaistev taust.




Kolmandaks, nii suurele ekraanile mahuks vabalt ka 6 rida ikoone. LG launcher ei luba ridade ja veergude arvu muuta.
Kui üks neist puudustest peaks tõsiselt häirivaks muutuma, lähen Apexi peale üle (sest see on mul ostetud). Kahjuks ei ole võimalik LG launcherist Apexisse ikoonide asetust importida, nii et iga päevaga muutub launcheri vahetamine tülikamaks.

LG klaviatuuri proovisin natuke kasutada, täpiliste puudumise tõttu vahetasin kiiresti SwiftKey vastu. Kuigi see eraldi numbriklahvide rida võib mõnes olukorras kasulik olla, on SwiftKey mugavam ja kuidagi käe sisse harjunud.

Üks huvitav lisa on Guest Mode ehk teine kasutajakonto – kui näiteks laps tahab mängida või multikaid vaadata, siis selle eraldi konto kaudu saab ta kasutada ainult eelnevalt lubatud rakendusi ja puudub ligipääs muudele telefonis olevatele meilidele, fotodele jne. Nii ei saa ta midagi ära kustutada, kuhugi helistada või muid jamasid korraldada.

Huvi pärast proovisin ka eestikeelset menüüd, seda ei soovita küll kellelgi. Vigu, imelikke lühendeid ja valesti tõlgitud pealkirju jäi palju silma.



Natuke tobe asi on kaasasolev G-tähe kujuline SIM-kaardi sahtli avaja. Esiteks, kuna selle sahtli saab lahti ka kirjaklambriga ja üldse on vaja avada umbes 2 korda elus, teiseks et see pole mingi suvaline pulk, vaid on eriti peenelt logokujuliselt kujundatud. Muidugi saaks veel uhkemalt, näiteks G2 kujuline. Või kui seda ei saa ühes tükis toota, siis olgugi kaks tükki, G ja 2. Nagunii kaob üks ära.



Eks LG selle mõtte Apple’lt laenas, ju see jubin on siis teatud huvigruppidele oluline. Aga üks teine iPhone pealt maha pandud asi meeldib mulle küll, nimelt on kõrvaklapiauk telefoni alumises otsas. Niimoodi on telefoni jopetaskusse pistes ikka palju vähem juhtmete väntsutamist. Hästi kopitud!

Ning kaasasolevad kõrvaklapid QuadBeat 2 ei olegi kõige kohutavamad. Eriti kuna ma kuulan selliste kõrvasiseste klappidega peaaegu ainult podcaste. Lintkaabel on küll veidi jäigem ja kummisem ehk mitte nii libe kui mu eelmistel.

Üldiselt, kokkuvõtteks hindeks 10 ei saa paljude väikeste puuduste tõttu panna. Aga kõva 9 küll. Täitsa soovitan osta, aga võimalusel kindlasti siis 32 GB, kuna 13MPx kaamera teeb suuri pilte :)”

“Tegemist on LG nutitelefonide hetke lipulaevaga, analoogiks oleks Samsungi poolel Galaxy S4. LG on sellesse telefoni kuhjanud seda, mida neil on, ehk elektroonikat ning on viimase välja pannud. Nii kiiret protsessorit ei ole minu teada üheski teises nutitelefonis. Huvitaval kombel ei piisa sellest aga kiireks fotoka kasutamiseks, seal on tuntav ajaline nihe ikka sees mis kiiretes oludes päris närvidele käima hakkab.
Ekraan on vinge, peaaegu servast-servani ja igavene suur ka veel. Täiesti imelugu on akuga, mis peab korralikus kasutuses terve päeva vastu ja jääb üle veel järgmisessegi päeva pisut. Arvestades pirakat ekraani ja võimsat protsessorit jääb vaid imestada, kuidas nad seda suutsid.
Telefon istub käes väga mugavalt, veidi häirib aga odav plastik, millest see koosneb. Minu meelest teeb Samsung Galaxy S4-le igas kategoorias tuule alla ja on veidi isegi odavam.”