Keteriin salaaia

67. Keteriin salaaia
Kiiri Saar

Väike Keteriin elab koos ema ja isaga pealtnäha toredat, ent siiski pisut igavat elu. Ühel suvepäeval satub Keteriin liblikat taga ajades kodu lähedal asuvasse mahajäetud parki, kus avastab nähtamatu ukse eriskummalisse võluriiki - Salaaeda. See on maailm, kus kõik on sootuks teisiti kui tema kodus ning kogu unenäoline ümbrus peidab endas igal sammul põnevaid avastusi. Keteriin sõbruneb Salaaias suure ja karvase olevuse Kreebuga, kelle seltsis satub uskumatutesse seiklustesse ja leiab endale rohkesti veidraid ja vahvaid sõpru. Ta proovib kammkaru juures võileivapuu vilju, laseb kingsepp nahkrotil endale uued kingad valmistada, saab teada, kuidas lüpstakse nurrulinde, tutvub ämmelgate ja nende iseäraliku andega, lendab tiibkilpkonnade kukil läbi kogu Salaaia ja võtab osa lahke Siilisiirimamma pühapäevapeost. Uute sõprade toel muutub Keteriini igavavõitu elu värviliseks muinasjutuks, kus fantaasia ja reaalsus kipuvad ajuti lausa segunema. Autorist: Kiiri Saar on pärit Põlvamaalt, omandanud Tartu Õpetajate Seminaris algklasside õpetaja eriala, hiljem Tallinna Ülikoolis raamatukoguhoidja kutse, töötanud algklasside õpetajana, juhendanud kunstiringi ja mitmete teiste loominguliste huviringide tegevust. Tema sulest on ilmunud humoorikas fantaasiaromaan „Lepatriinupüüdja ja romantiline põnevusromaan „Martin Greeni juhtum. Sel aastal nägi trükivalgust romantiline noorteromaan „Ruubeni liblikad: Kirsipiia.


Lisas Marge-Elin Roose 20.11.2012
Pane hinne:
Kiisu reisib
8.4
7 hindajat

68. Kiisu reisib
Heli Illipe-Sootak

„Kiisu raamatu“ inspiratsioonilainel kirjutet „Kiisu reisib“ viib raamatu peategelase kodukass Kiisu laia ilma rändama. Kiisule meeldib küll omas kodus toimetada, aga mõnikord tuleb selline vastupandamatu reisihimu peale, et pole muud kui seljakott selga ja teele asuda. Ja kui mõni hää sõber sääl kaugel maal ees ootamas, on reis hoopis põnevam. Võõramaised toidud ja joogid, teine keel ja kombed – iga paik on omamoodi ilus ja huvitav. Tühjade käppadega külla minna pole aga sugugi kiisulik. Kiisu moonakotis leidub alati tükike eestimaist- rukkileib või hoopis räimed. Ning kui maakerale tiir peale tehtud ja koduigatsus vaikselt hinge poeb, on küll tagumine aeg koduteele asuda. Sest koju päralejõudmine on nii iseäranis magus tunne! Raamatuga on kaasas paela otsas KIISU tegelaskuju, millega laps saab raamatut lugedes mängida. Sisekaanel on tasku, kuhu saab Kiisu sisse panna. Võõrsil hea, kodus parem, teab Kiisu omast käpast. Kiisu reisijuttudes käib Kiisu Hiinas ja Venemaal, Antarktikas ja Gotlandil. Käib mujalgi. Rongiga, helikopteriga või purjepaadiga. Kiisu rännupaiku visualiseerivad suurepärase kompositsioonitaju, detailirohkuse ja ainuomase „käekirjaga“ Katrin Ehrlichi illustratsioonid.


Lisas PaanikaJaanika 14.12.2011
Pane hinne:
Kikimoora
9.3
3 hindajat

69. Kikimoora
Ella Kalde

Ella Kalde esimene autoriraamat räägib toredast kassitüdrukust nimega Kikimoora. Kass on eriline selle poolest, et tema üks näopool on kollane ja teine must. Raamat on sõbralikust vaimust kantud, pisukese intriigiga, mis alati positiivse lahenduse leiab. Piltidel on rõõmsad erksatoonilised värvid ja ilmekad näod rohkete detailidega. Teksti osaks jääb pilti loo jutustamisel toetada.


Lisas Marge-Elin Roose 16.04.2012
Pane hinne:
Kirjaklambritest vöö
5.5
2 hindajat

70. Kirjaklambritest vöö
Mare Sabolotny

„Kirjaklambritest vöö” on sünge sissevaade tänapäeva noorte mõttemaailma ja elusse, kus koolitüdimuse, popitegemise ja pisitülide kõrval mängivad kaalukat rolli ka alkohol ja uimastid, seks ja aids, depressioon ning söömis- ja uneprobleemid. Raamatu peategelane, kuueteistaastane Kati, on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline. Ta käitub vahel iseendalegi arusaamatult, rääkimata emast-isast ja õpetajatest. Ta ei taha olla korralik ja keskmine, vaid hoopis metsik ja salapärane. Kuid üks tegu viib teiseni, probleemide hulk muudkui kasvab ja üha painavamaks muutuva kurbmängu lõpptulemus on ootamatult traagiline. Mare Sabolotny „Kirjaklambritest vöö” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha, aastal 2010 tegi VAT Teater sellest ka lavastuse.


Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
Pane hinne:
Klabautermanni mure
8.5
4 hindajat

71. Klabautermanni mure
Aino Pervik

Suure sadama kõrvalises sopis seisab vana purjelaev Pamina, mille grootmast on endale juured alla kasvatanud: grootmast õilmitseb ja kannab vilja kui pirnipuu. Pamina pardal elab vanaisa Kotermann oma perega. Vanaisa Kotermann on laevahaldjas. Kotermannil on sõber Klabautermann, kes on samuti laevahaldjas. Klabautermannil on suur mure. Mässajad on Klabautermanni laeva kapteni üksikule saarele jätnud ja laeva oma kätte haaranud. Nüüd veavad kurjategijad laeval salakaupa.


Lisas Marge-Elin Roose 11.04.2012
Pane hinne:
Klass. Ilmar Raagi filmi

72. Klass. Ilmar Raagi filmi "Klass" ainetel
Gerda Kordemets

Ilmar Raagi filmi põhjal raamatu väljaandmise põhjus on kurb tõsiasi, et film pole oma aktuaalsust kaotanud. Sama jõuliselt kui filmikeel jõuab lugejani ka Gerda Kordemetsa tekst käesolevas raamatus, mis räägib aust ja väärikusest, saatuslikest juhustest. Loo põhiküsimus on ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohust. Ja mis hetkel muutub vastuhakk ise vägivallaks?


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne: