Kupeed - Arvustus.com arvustused

“Alfa Romeo GT-d saab kas armastada või vihata, külmaks ei tohiks väikeste kapriisidega iludus küll kedagi jätta.
Ahvatlev välimus, korralik dünaamika ja tippklassi juhitavus on omadused, mida ühelt Alfa Romeolt esmajärjekorras ootaks. GT-l on need kõik olemas. Aga, andku alfistad andeks, leidub ka pisiasju, mis võiksid – kuidas nüüd öeldagi – teisiti olla.
Alfa Romeo ja Saabi kohta mõne kriitilise märkuse tegemine on nagu Markko Märtini kritiseerimine – fännid teevad kobiseja kõrvad kohe tuliseks. Mõne muu, vähem emotsionaalse margiga on lood nagu poliitikutega: kriitikale kiidetakse takka või ei viitsita üldse välja teha. Ei, see polnud sissejuhatus kriitikalaviinile. Kobisemiseks pole tegelikult põhjust. Alfa põhiväärtused on GT puhul paigas – kui tahhomeetri osuti end tikksirgelt püsti ajab ja asfaldilint järjest kitsamaks kahaneb, ei mängi mingit rolli see, et käed said pakiruumi avamisel poriseks.

Miinused: stabiilsuskontroll pole väljalülitatav, jäik vedrustus
Plussid: disain, juhitavus

Kokkuvõte: stiilne auto kiirusekummardajatele”

“Alfa Romeo ei ole keskmisest kallima hinna tõttu just laiade masside valik, kuid pakub head alternatiivi neile, kellele on oluline sportlik stiil, tunne ja elegants nii auto välimuses, sisemuses kui ka sõidul. Kõike seda leidub ka värskendatud Alfa 147 pardal.
Kuigi ka valiku teine, 1,6liitrise 120 hj mootoriga mudel tagab igapäevasõiduks piisava dünaamika ja pakub vähemalt samasugust stiili, passib auto olemusega paremini kaheliitrine 150 hj jõuallikas. Hea tunnetusega, täpne rool ning kindel püsivus kurvides lausa nõuavad kiiremat, aktiivset sõidustiili.
Entusiastlik juht naudiks mootori häält ilmselt igal võimalusel, kuid kahjuks või õnneks on see üsna hästi summutatud. Teravat tuuride tõusmist saab kuulda põhiliselt tugevatel kiirendustel, muidu võtavad võimust tuule- ja teemüra. Viimane oleneb suuresti teekatte iseloomust.
Vedrustust võib pidada autole sobivaks – see on sportlikuks sõiduks mõnusalt jäigapoolne. Auto loeb küll üles enamiku teekonarusi, kuid üsna tsiviliseeritud moel, hambaid lahti põrutamata. Alfa 147 eelistab siiski siledamaid teid, mida Eestis paraku väga palju ei leidu.
Pisukeseks pettumuseks muude omaduste taustal on käiguvahetus, mis kipub kohati takerduma. Valitsa liikumisteed võiksid samuti tsipa lühemad olla. Viies käik on ehk veidi pikk, seetõttu on nobedamateks möödasõitudeks targem aste allapoole vahetada. Kütusekulu sõltub ilmselt paljuski juhi sõidustiilist, maanteeküllasel proovisõidul jäi pardakompuutri keskmiseks näiduks 8,4 l / 100 km.
Stiilset disaini ja materjale jätkub ka juhi ja sõitjate ümbrusse. Prooviauto nahkistmed pakkusid head mugavuse ja külgtoe kombinatsiooni, rooliratast ja juhiistet saab mitmekülgselt seada. Paraku jääb kogukale juhile iste ka madalaimas asendis pisut liiga kõrgele. Pikapeale sellega siiski harjub.
Hästi töötavas koosluses tõmbavad seda selgemini tähelepanu pisiseigad – spidomeetri äärealal paiknev odomeeter pole ehk kõige paremini loetav, küljepeeglite disain ahendab pisut vaatevälja tahapoole ning armatuurlaua iseenesest mõnusasse topsihoidikusse pandud pudel segab raadio käsitsemist. Seega tasub pisut lisaraha maksta ja hankida raadio juhtnupud ka roolirattale.

Miinused: ebatäpne käiguvahetus
Plussid: disain, sõidurõõm

Kokkuvõte: sportlik ja stiilne auto”