Fotograafia minu elus

7. Fotograafia minu elus
Jaan Künnap

Jaan Künnap on üle neljakümne aasta tegelenud loomingulise fotograafiaga. Selle aja jooksul on valminud üle tuhande näitusefoto, mõned auhinnatud vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Kultuuriajalooline fotoalbum 240 näitusefotoga, millest pooled pärinevad möödunud sajandist, põhilised teemad mäed, naine fotos ja varia. Pooled pildid on mustvalged. Igal fotol on originaali info: millal tehtud, millise kaameraga, millisel materjalil ja mõõdud.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost
10
2 hindajat

8. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost
Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem, Juhan Kreem, Ain Mäesalu, Inna Põltsam-Jürjo

Väljaanne kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega „Kui kunstnik kohtus Kleioga. Ajaloopildid 19. sajandil” (07.09.2013–09.03.2014). Raamat tutvustab kunstnik Maydelli kui Baltimaade ajaloo üht esimest käsitlejat ja „pildistajat”, kohaliku ajaloopildi traditsiooni sündi ja kaasaegse ajalooteadvuse tagamaid. Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) „Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost” („Fünfzig Bilder aus der Geschichte der Deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands”) on Eesti ja Läti varasema ajaloo esimene läbitöötamine kunstis. Algselt viieosalisena kavandatud albumist jõudis ilmuda kaks vihikut (1839, 1842), mõlemas kümme pilti ja saatetekst. Maydelli albumist paremat allikat 19. sajandi esimese poole Eesti ja Läti – omaaegsete Vene tsaaririigi Läänemere-provintside – kunsti ja ajaloo, kunstnike ja ajalookirjutajate suhte uurimiseks ei leia. Oma albumiga pani Maydell aluse kohalikule ajaloopildi traditsioonile. Nii vormiliselt (trükitud pildialbum) kui ka selles väljenduvate ideede poolest (romantiline historitsism ja rahvuslus) on album ilmeksimatult 19. sajandi looming. Ajastuomane on ka Maydelli püüdlus kujutada minevikku ühelt poolt võimalikult detailitruult ja teiselt poolt allutada seda võimalikult suurtele poliitilistele üldistustele. Ehkki Maydell oli baltisaksa ajalookäsitluse üks esimesi loojaid ja tema albumis on ajalugu esitatud baltisakslaste vaatenurgast, pakub kunstniku loomingu edasine saatus häid näiteid eesti ja baltisaksa ajaloo tihedast läbipõimumisest. Raamatus avaldatakse esmakordselt ühiste kaante vahel Maydelli albumi kõik pildid ja neile kunstniku enda kirjutatud saateteksti kommenteeritud eestikeelne tõlge. Sellele lisandub mahukas sissejuhatus, milles tutvustatakse Maydelli elu ja loomingut, selle seoseid 19. sajandi ajalookultuuriga ning mõju hilisematele kunstnikele ja kohalikule kultuurimälule.


Lisas sipsik 11.02.2014
Pane hinne:
Geomeetriline inimene. Eesti kunstnikkude rühma ja 1920.-1930. aastate kunstiuuendus
9.0
1 hindaja

9. Geomeetriline inimene. Eesti kunstnikkude rühma ja 1920.-1930. aastate kunstiuuendus
Liis Pählapuu

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kumu kunstimuuseumis (31.08.2012–06.01.2013) ja annab ülevaate Eesti avangardkunsti esimese ja ühe olulisema rühmituse – Eesti Kunstnikkude Rühma – ajaloost. Raamatus vaadeldakse rühmitusse kuulunud kunstnike loomingut, pakkudes sissevaateid selle olulisemate autorite kujunemisesse. Reprodutseeritud on ligi kolmekümne kunstniku teosed, nende hulgas rühma tugevaima teoreetiku Märt Laarmani ning liikumises olulist rolli mänginud Arnold Akbergi, Jaan Vahtra, Eduard Ole, Henrik Olvi jt tööd, samuti Rühmale ideeliselt lähedaste, Lätis loodud Riia Kunstnike Grupi kunstnike looming. Näituse kuraator Liis Pählapuu, kirjandusteadlane Tiit Hennoste ja kunstiajaloo professor Vojtěch Lahoda (Tšehhi) kirjeldavad uuendusmeelse kultuuripildi jõudmist Eestisse ja heidavad pilgu ka laiemale Ida-Euroopa kontekstile, analüüsides paljusid teemaga seotud tahke. Koostaja ja toimetaja: Liis Pählapuu


Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
Pane hinne:
Jaan Oadi pildiraamat

10. Jaan Oadi pildiraamat
Inge Laurik-Teder, Sirje Pallo

Raamat on pühendatud kihnlasele Jaan Oadile, keda on peetud eesti naivismi klassikuks ja kelle pärandiks on ulatuslik sari Kihnu ajaloo ainelisi maale. Jaan Oadi maalitud nn Kihnu ajaloo piltide sarja kuulub ligi sadakond pilti. Need tööd valmisid pagulusaastatel Kanadas enamasti 1960-70. aastatel, kõneldes autori igatsusest kodusaare järele. Kihnu sarja kuuluvate maalide puhul on tegemist konkreetsete sündmuste-tegevustega, mis edastavad kihnlaste argipäevatoimetusi nagu kalapüük, hülgeküttimine, kivivedu, laevaehitus, pidupäevi nagu näiteks laevade vettelaskmisel peetud laevapulm, jaanipäev, ja kõrtsiskäik, kui ka ajaloolisi sündmusi – 1905. aasta revolutsioon Kihnus, põgenemine Rootsi 1944. aastal jpm. Käesolev raamat ei anna täit ülevaadet Jaan Oadi loomepärandist, kuid toob sellest valiku lugeja-vaatajani koos täiendavate selgitustega piltidel kujutatu kohta. Raamatu eesmärgiks on tutvustada nii Kihnus kui väljaspool saart hinnatud naivistliku kunstniku loomingut ning selle kaasabil Kihnu 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguse elu-olu läbi pildilise materjali. Raamat on suunatud laiemale publikule eesmärgiga populariseerida ühe väikse rahvakillu ajalugu. Kohaliku kultuuripärandi tutvustamiseks ka välismaisele publikule on tekstid tõlgitud inglise keelde.


Lisas Marge-Elin Roose 16.04.2012
Pane hinne:
Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga
8.5
2 hindajat

11. Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga
Peeter Linnap, Jaak Lõhmus, Kairi Kaelep

Johannes Pääsuke (1892–1917) oli fotograaf ja esimene Eesti elukutseline filmimees, kes on jätnud endast maha ainulaadse 20. sajandi alguse Eesti igapäevaelu kirjeldava fotokollektsiooni. Ta on tuntud ka kui esimene Eesti filmitegija, dokumentalist, kroonik ja mängufilmide tegija. Ta oli otsekui mees kahe maailma vahel, kasutades kiirelt moderniseeruvat tehnoloogilist innovatiivsust kaduva jäädvustamiseks.


Lisas Marge-Elin Roose 10.04.2012
Pane hinne:
Jõulud jutustavad
10
1 hindaja

12. Jõulud jutustavad
Triin Vaaro

Jõuluehteid, mänguasju ja postkaarte Tartu Mänguasjamuuseumist Tartu Mänguasjamuuseumis leidub suur hulk kuuseehteid, jõulu- ja näärivanakujulisi figuure, jõulu- ja uusaastapostkaarte, vanu fotosid ning südamlikke meenutusi. Paljud pole raatsinud oma kuuseehteid ja lapsena jõulukingiks saadud mänguasju ära visata, vaid toonud need muuseumisse säilitamiseks ja teistele näitamiseks. Sama lugu on ka postkaartide ja fotodega, mida on alles hoitud, aeg-ajalt vaatamiseks välja võetud ja lõpuks koos teiste asjadega muuseumile üle antud. Nüüd on valik kõigist neist saanud imekauniks taasavastamise ja nooremate avastamise raamatuks. Lisaks huvitavatele esemetele kirjutab mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro ka sellest, mis on üldse jõulud, millal ja kuidas neid tähistama hakati. Samuti jõulude pidamisest Eestis ja maailmas, jõulupuu kaunistamisest, maiustustest jpm. Iga pildi juures on seletus, kuidas üks või teine jõuluehe või -mänguasi on valmistatud ja kuidas see lõpuks on muuseumisse jõudnud.


Lisas Marge-Elin Roose 01.11.2012
Pane hinne: