Manon
Karl Burnett
Kenneth MacMillani ballett Jules Massenet’ imekaunile muusikale loob kujundirikka pildi 18. sajandi elust ja erinevatest ühiskonnakihtidest – aristokraatidest eluheidikuteni. Balleti aluseks on Abbe Prevost’ „Ševaljee des Grieux’ ja Manon Lescaut’ lugu“ , mis jutustab loo Pariisi ihaldatuimast kurtisaanist Manonist, kellest põnevate ja dramaatiliste sündmusteahela tõttu saab põgenik ja tagaotsitav Louisianas. Emotsioonidest tulvil muusika väljendab peategelase langemist naudinguteküllasest kõrgusest meeleheitlikku elupõrgusse. Balleti muusika on arranžeerinud Martin Yates, kes on kasutanud Massenet’ loomingut, kuid mitte ühtegi rida helilooja samanimelisest ooperist. Lisas TheinPRO
14.06.2011
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
Arvustused
“Ootused balleti suhtes olid suured. Etenduse lõppedes tundsin, et ootused olid mitmekordselt ületatud.
Enne etendust lõi pahviks juba eesriie. Selle kujundus oli ilus ja huvitav. Pole enne sellist eesriiet näinud, see oli nagu etenduse osa kohe.
Edasi lõid pahviks kõik need värvilised ja imekenad kostüümid. Nendega oli ikka tohutult vaeva nähtud. Karakterid kandsid need väga hästi välja ka.
Lavakujundus oli suursugune, kuid samas tagasihoidlik. Üldmulje kõigest oli suurepärane.
Solistid olid imelised - miimika, tehnika, kõik oli omal kohal. Nii mõnigi kord eksis silm hoopis taustale, sest kõik, kes laval olid, tegid asja kogu hingega. Taustategevus oli väga põnev ja tõetruu. Iga väiksemgi roll oli viimseni lihvitud.
Süžee oli muidugi hea. Peategelane oli naine, keda tegelikult vaataja põlgama peaks, kuid lõpustseenis tundsid kõik talle hoopis kaasa.
Tõesti unustamatu elamus ja ühtegi halba sõna pole öelda. Isegi suur palavus ja umbsus saalis ei võta punktigi etenduse nautimisest maha. Soovitan kõigil minna seda vaatama. Ise läheks hea meelega veel vähemalt ühe korra sinna etendusele.”