- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
547.
Vallaslaps. Eevi Altma abielu
Helmi Mäelo
Helmi Mäelo (1898 – 1978) kuulub küll eesti kirjanduse pagulasautorite nimistusse, kuid tema kirjanikutee sai alguse enne Teist maailmasõda kodumaal. Tuntuse saavutas ta käesoleva romaanidiloogiaga “Vallaslaps. Eevi Altma abielu”, mis ilmus eraldi raamatutena 1934. ja 1935. a Tartus, ja seda just kõlbeliste küsimuste julge käsitlemise, laiemalt n-ö naisteema tõttu. Mõlema romaani peategelane Eevi on lastekodulaps, keda loomuomane läbilöögivõime viib kõigist elutakistustest hoolimata aina kõrgemale, samal ajal kui mõned tema suguõed jäävad elule selgelt alla või lähevad kergema vastupanu teed.
Lisas Marge-Elin Roose 25.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
548.
Vanaisa tuletorn
Tarmo Teder
Romaani tegevus leiab aset Eesti põhjaranniku põlises kalurikülas ja seda hõlmavas jõukas vallas. Sinna on 2009. aasta sügiseks kanda kinnitanud igasugused inimesed, peategelaseks on aga saekaatrist järsku töötuks ja pensioni ootele jäänud 60-aastane põliselanik Eerik Lauter.
Lisas Shankter 04.01.2011
“Grafomaania. Palju mõttetuid roppusi ja rõvedusi.”
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
549.
Varastatud aja lõpus
Peeter Helme
Peeter Helme on eesti noorema põlvkonna kirjanik, kes kirjutab kaasaja urbanistlikest noortest, kelle pealtnäha turvaline korrastatud elu varjab kirgi ja änge. Võrreldes autori eelnevate romaanidega - „Puudutus“ (2007) ja „September“ (2009) - on „Varastatud aja lõpus“ üllatavalt emotsionaalne teos. Lugu, mida romaanis jutustatakse, on lihtne, aga igavikuline - ühe armastussuhte areng - ja see on kirjeldatud tundlikus romantilises stiilis. Küsimused, mis romaanis kerkivad ja millele lugeja peab vastust leidma, on sügavalt inimlikud: kuidas tunda ära armastust? Kuidas armastuse emotsionaalse koormaga hakkama saada? Kuidas armastust hoida? Samas on tegemist ülimalt ausa raamatuga, sest meessoost peategelasel on harvaesinevat julgust üles tunnistada oma eksimusi.
Lisas winkwonk 29.09.2011
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
550.
Varikirjas
David Mitchell
Nagu eesti lugejale juba tuttav „Pilveatlas”, koosneb ka David Mitchelli esimene romaan „Varikirjas” mitmest (sedakorda üheksast) erinevast loost, mis kõik on kummalisel kombel omavahel seotud. Igal lool on uus jutustaja, muuhulgas Jaapani viimsepäevasekti liige, Kultuurirevolutsiooni üle elanud vana hiinlanna, Hongkongi investeeringufondi jurist, tipptasemel kvantfüüsik Iirimaalt ja koguni kehatu mõistus, kes suudab liikuda vaid inimperemehi vahetades. Lugudes on korduvaid tegelasi, põimuvaid kujundeid ja mõttevälgatusi, tulemuseks aga kirev ja panoraamne pilt inimese ja inimkonna tänasest päevast ning tulevikku tumestavatest varjudest.
Lisas konfucius 04.01.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
551.
Varitõde
Piret Lai
Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnustada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid. Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida. Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas ta, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ta ei tohiks mingil juhul sattuda, ja sellega liitus oskus teha sellest alati tema mure.
Lisas cantabile 15.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
552.
Varjuteater
Viivi Luik
Autor räägib jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist.
Lisas eeter 06.12.2010
“Keel oli ilus ja Itaalia avanes kohati tuttava, ent samal ajal ka uue nurga alt. Kahjuks kirjutas Luik ise end ebasümpaatseks mu jaoks. Mingi ülbe teistest parem olemine, eestlaste ja meie kodumaa sagedane maha tegemine, see jättis halva maigu suhu.”