Vallaslaps. Eevi Altma abielu
8.0
1 hindaja

547. Vallaslaps. Eevi Altma abielu
Helmi Mäelo

Helmi Mäelo (1898 – 1978) kuulub küll eesti kirjanduse pagulasautorite nimistusse, kuid tema kirjanikutee sai alguse enne Teist maailmasõda kodumaal. Tuntuse saavutas ta käesoleva romaanidiloogiaga “Vallaslaps. Eevi Altma abielu”, mis ilmus eraldi raamatutena 1934. ja 1935. a Tartus, ja seda just kõlbeliste küsimuste julge käsitlemise, laiemalt n-ö naisteema tõttu. Mõlema romaani peategelane Eevi on lastekodulaps, keda loomuomane läbilöögivõime viib kõigist elutakistustest hoolimata aina kõrgemale, samal ajal kui mõned tema suguõed jäävad elule selgelt alla või lähevad kergema vastupanu teed.


Lisas Marge-Elin Roose 25.04.2012
Pane hinne:
Vanaisa tuletorn
6.4
14 hindajat

548. Vanaisa tuletorn
Tarmo Teder

Romaani tegevus leiab aset Eesti põhjaranniku põlises kalurikülas ja seda hõlmavas jõukas vallas. Sinna on 2009. aasta sügiseks kanda kinnitanud igasugused inimesed, peategelaseks on aga saekaatrist järsku töötuks ja pensioni ootele jäänud 60-aastane põliselanik Eerik Lauter.


Lisas Shankter 04.01.2011
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Grafomaania. Palju mõttetuid roppusi ja rõvedusi.”

29.03.2011 14:40 - Monika64
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Varastatud aja lõpus
8.5
2 hindajat

549. Varastatud aja lõpus
Peeter Helme

Peeter Helme on eesti noorema põlvkonna kirjanik, kes kirjutab kaasaja urbanistlikest noortest, kelle pealtnäha turvaline korrastatud elu varjab kirgi ja änge. Võrreldes autori eelnevate romaanidega - „Puudutus“ (2007) ja „September“ (2009) - on „Varastatud aja lõpus“ üllatavalt emotsionaalne teos. Lugu, mida romaanis jutustatakse, on lihtne, aga igavikuline - ühe armastussuhte areng - ja see on kirjeldatud tundlikus romantilises stiilis. Küsimused, mis romaanis kerkivad ja millele lugeja peab vastust leidma, on sügavalt inimlikud: kuidas tunda ära armastust? Kuidas armastuse emotsionaalse koormaga hakkama saada? Kuidas armastust hoida? Samas on tegemist ülimalt ausa raamatuga, sest meessoost peategelasel on harvaesinevat julgust üles tunnistada oma eksimusi.


Lisas winkwonk 29.09.2011
Pane hinne:
Varikirjas
9.2
5 hindajat

550. Varikirjas
David Mitchell

Nagu eesti lugejale juba tuttav „Pilveatlas”, koosneb ka David Mitchelli esimene romaan „Varikirjas” mitmest (sedakorda üheksast) erinevast loost, mis kõik on kummalisel kombel omavahel seotud. Igal lool on uus jutustaja, muuhulgas Jaapani viimsepäevasekti liige, Kultuurirevolutsiooni üle elanud vana hiinlanna, Hongkongi investeeringufondi jurist, tipptasemel kvantfüüsik Iirimaalt ja koguni kehatu mõistus, kes suudab liikuda vaid inimperemehi vahetades. Lugudes on korduvaid tegelasi, põimuvaid kujundeid ja mõttevälgatusi, tulemuseks aga kirev ja panoraamne pilt inimese ja inimkonna tänasest päevast ning tulevikku tumestavatest varjudest.


Lisas konfucius 04.01.2012
Pane hinne:
Varitõde
5.5
2 hindajat

551. Varitõde
Piret Lai

Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnustada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid. Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida. Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas ta, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ta ei tohiks mingil juhul sattuda, ja sellega liitus oskus teha sellest alati tema mure.


Lisas cantabile 15.04.2013
Pane hinne:
Varjuteater
8.1
21 hindajat

552. Varjuteater
Viivi Luik

Autor räägib jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist.


Lisas eeter 06.12.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (3)

“Keel oli ilus ja Itaalia avanes kohati tuttava, ent samal ajal ka uue nurga alt. Kahjuks kirjutas Luik ise end ebasümpaatseks mu jaoks. Mingi ülbe teistest parem olemine, eestlaste ja meie kodumaa sagedane maha tegemine, see jättis halva maigu suhu.”

01.11.2011 12:29 - maarit
Hinnang arvustusele:
  +1   -0