Brasiilia

43. Brasiilia
John Updike

Ameerika kirjaniku, kahekordse Pulitzeri preemia laureaat John Updike’i (1932–2009) „Brasiiliat” on nimetatud maagilise realismi üheks parimaks romaaniks. Tristani ja Isolde legendi aineline lugu hargneb aastatel 1966–1988 Brasiilias. Kohtuvad rikka diplomaadi tütar ja vaene vargapoiss. Armastust säilitada püüdes põgenevad nad läbi Brasiilia – idast läände, Brasiilia metsikule sisemaale –, taludes nälga ja kannatusi, tehes ränkrasket tööd. Retk indiaani nõia juurde toob sündmuste käiku üllatava pöörde. Raamatu kolmas peategelane on Brasiilia oma äärmustes, mõnikord kohutavateski elurütmides, mille üle inimestel võimu nagu polekski. Kaanekujunduses on kasutatud Tarsila do Amarali õlimaali „Anthropophagy“. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital


Lisas Marge-Elin Roose 18.10.2012
Pane hinne:
Buridanid VI
8.8
4 hindajat

44. Buridanid VI
Kalle Käsper

Buridanide perekonnasaaga, kas saatuse määrab epohh või igapäevased pisiseigad? Sellele otsitakse vastust läbi Buridanide perekonnaloo 19. sajandi Venemaast kuni 1980. aasta suvepäevani. Kujundanud: Andres Rõhu.


Lisas Vaino 12.04.2011
Pane hinne:
Buridanid VII

45. Buridanid VII
Kalle Käsper

Caesarit ei paistnud Ervini tagasitulek sugugi üllatavat, peni võttis seda fiolosoofiliselt, nagu üldse kõike, kahjurlinnud ehk välja arvatud, sest neid eemale peletada oli tema missioon. Loomad on õnnelikumad kui meie, mõtles Ervin, sest nemad ei kahtle, vaid teevad, mida neilt nõuab loodus, seevastu inimene aina valib, otsustab ja kahetseb. Ta ei hakanud tuppaminekule aega raiskama, nööris seljakoti siinsamas lahti, otsis pluuside, pesu ja lipsude vahelt üles ujumispüksid, kahmas traadilt kaasa käteräti ja tõttas nii ruttu kui protees lubas jalgvärava poole. Kogu tee rannani läbis ta enda jaoks maksimaalses tempos. Ta teadis, et ei tohiks kiirustada, võis komistada ja kukkuda, kuid ta ei suutnud end ohjeldada, nii kiskus teda Tundmatu poole. Ta oli alati igatsenud kohata naist, kes teda poolelt sõnalt mõistaks, kellega tal oleksid ühised huvid ja sarnased ideaalid, lähedane maailmavaade… Kas Tundmatu oli selline? Ervin ei teadnud seda, ta oli näinud vaid naise vaoshoitud liigutusi, kuulnud tema ühtlast, rahulikku häält; sellest võis aimata küpset, haritud isiksust, kuid üksnes aimata, sest kas see tegelikkusele vastas, polnud kindel ja Ervin kartis väga eksida...


Lisas Marge-Elin Roose 18.10.2012
Pane hinne:
Buss number neli. Maailm, mis on hea III: 1992-1994
10
3 hindajat

46. Buss number neli. Maailm, mis on hea III: 1992-1994
Piret Bristol

“Buss number neli” on triloogia “Maailm, mis on hea” kolmas osa. Tegevus leiab aset septembrist 1992 veebruarini 1994. Peategelase Triinu seikluslikku elu ümbritseb sama seikluslik iseseisva Eesti Vabariigi tegelikkus. Inimesed alles otsivad oma kohta maailmas, kus autod on kiiremad, poed on täis enneolematuid kaupu ning kõik on veel võimalik. Selles maailmas pole kohta konservatiivsusel. Ka Triinu elu kulgeb ebaharilikke radu pidi. Ta alustab Tallinna äärelinna üürikorteris ning jõuab Lõuna-Eesti hõredate seintega suvemajja keset hangi ja virmalisi. Ja selle kõige põhjus on üks mees. Kirjanik.


Lisas sipsik 27.01.2014
Pane hinne:
Cetaganda
6.0
1 hindaja

47. Cetaganda
Lois McMaster Bujold

Miles Vorkosigani seiklused jätkuvad sedapuhku Cetaganda planeedil. Cetaganda impeeriumi keisrinna on surnud ning Miles ja ta nõbu Ivan osalevad matustel Barrayari diplomaatidena. Esmapilgul üsna ohutu missioon pakub esimese üllatuse kohe, kui mehed saabuvad – nimelt ründab neid arusaamatul põhjusel üks surnud keisrinna teenreid. Järgmisel päeval on see teener juba surnud ning Miles ja Ivan leiavad end keset üha mõistatuslikumaks muutuvaid sündmusi. Cetaganda impeeriumit valitsevad kummalised, Milesile ja Ivanile võõrad seadused, kuid Miles püüab neist aru saada ning mõista, mis toimub. Peagi on ta kistud kohalikesse intriigidesse ning lõppkokkuvõttes peab just tema päästma kogu impeeriumi. Lois McMaster Bujoldi populaarses ulmesarjas on varem ilmunud „Lõputuse piirid“ (Varrak 2011), „Vori mäng“ (Varrak 2011) ja “Sõduri õpilane” (Varrak 2010). Ilmunud on ka sarja eellood „Au riismed“ (Varrak 2008) ning „Barrayar“ (Varrak 2009).


Lisas Marge-Elin Roose 04.10.2012
Pane hinne:
Charlotte Street
6.5
2 hindajat

48. Charlotte Street
Danny Wallace

Jason Priestley on pisut üle kolmekümnene Londoni ajakirjanik, kellel on korraga liiga palju muresid. Endine tüdruksõber teatab kihlusest ja Jason kirjutab purjus peaga tema Facebooki lehele kommentaare, mis järgmisel hommikul ei tundu sugugi kõige mõistlikumad. Ajakirjanikuna peab ta kirjutama üsna küsitava väärtusega lugusid. Tema sõbrad tunduvad elavat mingis oma maailmas, sest neile pakuvad suuremat huvi näiteks Poola juustusordid ja 1980ndate aastate videomängud. Ja loomulikult on ta liiga sageli pidanud seletama, et ta ei ole SEE Jason Priestley. Kuid siis toimub saatuslik kohtumine – või vähemasti nii arvab Jason. Ta kohtub tänaval naisega, kes talle hetkeks naeratab ja sõidab taksoga minema. Jason ei tea temast mitte midagi, kuid tema kätte jääb naise ühekordne fotoaparaat, milles olevate fotode alusel hakkab ta tundmatut otsima. „Charlotte Street“ on võrratult tempokas ja naljakas raamat kolmekümnendates eluaastates inimeste otsingutest ja saatustest. Danny Wallace (snd 1976) on briti kirjanik ja telesaatejuht. Tema varasema raamatu „Kõigele „Jah““ põhjal valmis 2008. aastal samanimeline film. „Charlotte Streeti“ tõlkeõigused müüdi juba enne raamatu ilmumist paarikümnesse keelde ning selle põhjal tehakse ka film.


Lisas Marge-Elin Roose 11.04.2012
Pane hinne: