Mere taga
8.0
2 hindajat

307. Mere taga
Erik Tohvri

Juhtub üpris harva, et inimene on oma eluga sedavõrd rahul, et loobub paremat tööd ja suuremat palka vastu võtmast. Euroopa Liitu astumine kaotas riikide vahelt piirid, uuenenud seadused lubasid asuda tööle ka välisriikidesse ja seda võimalust kasutasid oma elujärje tõstmiseks tuhanded eestlased. Üheks nendest oli ka bussijuht Jaanus Vainumäe, kellele Soomes töötamine tõi kaasa hoopiski ootamatud probleemid. Ühest ja kõiki rahuldavat lahendust inimsuhetele ei ole võimalik leida, ka Jaanus pidi lõpuks tegema üsnagi vastuolulisi valikuid.


Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
Pane hinne:
Merel ja maal
7.8
5 hindajat

308. Merel ja maal
Ants Pärna

13 lugu meremeestest. Eesti meremeeste elu hea tundja, neist mitmeid raamatuid kirjutanud ja palju aastaid Eesti Meremuuseumi juhtinud Ants Pärna räägib oma uues jutukogus meremeeste argipäevast, seiklustest merel ja maal, igatsustest ja lootustest. Autorit iseloomustab paljunäinud inimese elutarkus, leebe huumor ka tõsistest asjadest pajatades.


Lisas heidy 27.06.2011
Pane hinne:
Meremaa jutud
8.5
2 hindajat

309. Meremaa jutud
Ursula K. Le Guin

See jutukogu ilmus pärast Ursula K. Le Guini klassikalisi Meremaa-romaane. Kogumiku viies jutus vaadeldakse Meremaa erinevaid ajastuid ja teemasid: näeme Roke Võlurite Kooli sündi, kohtume uuesti Raudkull Gediga ning tema esimese õpetaja, Gonti saare võluri Ogion Vaikijaga ja saame teada, millised arengud leiavad Meremaal aset pärast romaani «Tehanu» sündmusi. Kui sarja varasemaist osadest teame, et võlukunst ja Võlurite Kool on naistele keelatud, siis käesolev kogumik lahkab just naissoo ja võlukunsti probleeme, millele osaliselt viidatakse juba «Tehanus», ning pakub lugejaile küllaltki ootamatuid saladusi ja avastusi. Lisaks viiele Meremaa-teemalisele jutule on kogumikus Le Guini kirjutatud pikem ülevaade Meremaa arhipelaagi ajaloost, mütoloogiast, etnoloogiast, keelest, kultuurist ja sotsiaalsetest suhetest.


Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
Pane hinne:
MESILASED
6.7
3 hindajat

310. MESILASED
Meelis Friedenthal

Romaani sündmustik leiab aset 17. sajandi lõpus. Leideni ülikooli bakalaureusekraadiga lõpetanud Laurentius on saanud stipendiumi õpingute jätkamiseks Tartu ülikoolis. Ikalduse käes kannatav Liivimaa pole just kõige sõbralikum paik ning ülikoolis ja väljaspool seda hakkavad arenema sündmused, mis on kohati üpris hirmuäratavad. Meelis Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” pälvis 2004. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha


Lisas Marge-Elin Roose 19.04.2012
Pane hinne:
Metsas
7.0
1 hindaja

311. Metsas
Edna O’Brien

Romaani peategelane Mich O’Kane satub juba poisikesena seaduserikkumistega politseisse, tema edasist elu ning ellusuhtumist kujundavad suuresti mitme kinnipidamiskoha põrgulik atmosfäär, rohked karistused, kiusamised. Järjekordselt vabanenud, läheb ta elama metsa. Sealt hoiab ta hirmu all tervet seda maanurka, sooritades ühe kuriteo teise järel. Sündmustik on edasi antud mitmest vaatepunktist ja erineva suhtumisega. Kirjanik justkui püüaks vastata vastamatule – miks? Tuntud iiri kirjaniku Edna O’Brieni (s 1930) looming pole eesti lugejale tundmatu („Maatüdrukud“, „Üksildane tüdruk. Tüdrukud abielutaevas“, „Armunud Byron“), ent 2002. a ilmunud kriminaalse sü˛eega teos „Metsas“ on mõneti erandlik tema loomingus. Kuigi romaani aluseks on 1994. a novembris Lääne-Iirimaa maanurgas toimunud seletamatu kolmikmõrv, pole tegu dokumentaaljutustusega, vaid tumeda ja hirmutava, ent seejuures lugejat haarava psühholoogilise romaaniga inimhinge mõistatuslikust sügavusest.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Mida naine tahab
7.0
1 hindaja

312. Mida naine tahab
Jennifer Crusie

Kui tema on Cary Grant, kus on siis tema tüdruk Reede? Mitch Peatwickile sai õige ruttu selgeks, et eradetektiivi elu pole üldse niisugune nagu filmides. Ta oli kujutlenud karmi jutuga detektiivide ja nipsakate, rabavate daamide maailma. Selle asemel nägi ta juhtum juhtumi järel petvaid abielumehi, kahtlustavaid abielunaisi ja mitte midagi kahtlustavaid armukesi... kuni tema uksest jalutas sisse see naine. Mae Sullivan oli kuni tikk-kontsadeni välja lausa oimetuks lööv ‒ tapva keha ja perekonnaga. Tema juures oli midagi salatsevat, kuid ta tekitas võimaluse, millest Mitch ei saanud keelduda... ja jättis ta niisugusesse lihahimusse, mida ta polnud keskkoolist saadik tundnud. Ei läinud kaua, kui mees oli ülepeakaela sisse võetud. Aga kas Maed huvitas ainult tema onu tapnud topeltmängu mängivate kelmide tabamine... või tahtis ta tabada Mitchi?


Lisas Marge-Elin Roose 12.09.2012
Pane hinne: