Armastusevarjutus. Sari Embus
5.0
1 hindaja

271. Armastusevarjutus. Sari Embus
Lynne Marshall

Anne Grady teab paremini kui keegi teine, et armastus on keeruline. Kodulinnast lahkudes arvas ta, et jätab ka mineviku südamevalu igaveseks seljataha. Aga pea samal hetkel, kui ta tagasi tuleb, et oma õnnetuses vigastatud vanemate eest hoolitseda, komistab ta nende usaldusaluse – oma esimese armastuse Jack Lightfooti otsa.


Lisas Marge-Elin Roose 16.08.2012
Pane hinne:
Sinu naeratuse varjus
6.0
1 hindaja

272. Sinu naeratuse varjus
Mary Higgins Clark

Kaasakiskuv põnevik kauaaegsetest perekonnasaladustest, mille päevavalgele tulek ähvardab röövida pahaaimamatu pärijanna elu. Kaheksakümne kahe aastane kehva tervisega Olivia Morrow teab, et tal on vähe elamisaega jäänud. Oma suguvõsaliini viimase esindajana seisab ta üüratu valiku ees: kas paljastada ammune perekonnasaladus või võtta see endaga hauda kaasa. Olivia valduses on kadunud nõo, nunn Catherine’i kirjad, keda katoliku kirik kaalub õndsaks kuulutada – õndsusest pühakuseisuseni on üksainuke samm. Oma eluajal asutas õde Catherine seitse haiglat erivajadustega lastele. Pärast surma kirjutatakse tema arvele nelja-aastase rasket ajuvähki põdenud poisikese tervenemine. Kui arstid olid lapse seisundi meditsiiniliselt lootusetuks kuulutanud, palvetas meeleheitel ema õde Catherine’i poole, mille tulemusena sai poiss nagu imeväel terveks. Olivia valduses olevad kirjad on tõestuseks, et Catherine sünnitas seitsmeteistkümneaastaselt poja, kelle loovutas kasuperele. Olivia teab, kes oli Catherine’i poja pärisisa: Alex Gannon, tulevane maailmakuulus arst, teadlane ja leiutaja, kelle käes oli mitu meditsiinilist patenti. Nüüd, kaks põlvkonda hiljem, on Catherine’i lapselaps, kolmekümne ühe aastane lastearst Monica Farrell perekonna vara õigusjärgne pärija. Ent kui Olivia paljastaks Monicale tema tegeliku päritolu ja esivanemad, siis reedaks ta Catherine’i soovi...


Lisas Marge-Elin Roose 16.08.2012
Pane hinne:
Hirm
9.0
3 hindajat

273. Hirm
Heiki Vilep

Hetk, äratundmine, võpatus. Hämaruses ligihiiliv viiv, mille jooksul asjade pealispind, see turvaline kattevari pudeneb koost, sulab nagu oktoobrikuine lumi sooja vihma käes. Viigitud ülikondade ja siledate kleitide alt ilmuvad nähtavale veri ja soolikad. Ligihiiliv surm oma anatoomilises üksikasjalikkuses. Surm, mille puhul elundite bioloogiline talitlus lõpeb, pärasool jookseb ohates tühjaks ja kopsud plahvatavad veristeks kämpudeks. Ümbritsevad esemed saavad täpsed kontuurid, sosistavad oma tähendusi ja keelduvad edaspidi olemast tuimad rekvisiidid. Nipsasjad riiulitel. Kõikvõimalikud eetikakategooriad ja maotud viisakusavaldused känguvad, et anda ruumi peadtõstvatele kompleksidele ja hirmudele. Me tunneme seda armastuse lõppedes, kisendavas üksinduses, elu ürgargipäevastes ringkäikudes. Kõõmane pea langeb jõuetult käte vahele. Ma elan, liigun nagu käimapandud masin, aga miks? Kellele on seda vaja? On see mingi halb nali? Kõik on ju lõppkokkuvõttes tuhandeid kordi läbi tehtud ja läbi valutatud. Kõigest, mida kunagi nimetasime rõõmuks, jääb irooniline irvitus, valugrimass. Kes selle läbi elanud, ei näe enam kunagi maailma endisena. Ees seisab tee. Uus tee. Võta ja keera see kõik enese kasuks. Tee midagi suurt ja hullumeelset – kirjuta raamat, ehita metsa erootiline kuju või laamenda kusagil kõrtsis. Naudi seda, et sa tekitad hämmingut ja lase metafüüsilistel ühikutel voolata oma pangaarvele. Mis sellest, et seda kõike pole päriselt olemas, et see kõik on illusioon. Kui sa suudad enesele otsida tegevuse, millele pole ühest seletust, siis oled sa puudutanud igaviku ust... Ott Kilusk, kirjanduskriitik


Lisas vilep 14.08.2012
Pane hinne:
Mitte-Tartu
7.8
5 hindajat

274. Mitte-Tartu
Sven Vabar

"Mitte-Tartu" on psühhogeograafilis-hallutsinatoorne proosakogumik. "Mitte-Tartu" lugeja tutvub selle osaga Tartust, millele - olgu teadlikult või mitte - tavaliselt tähelepanu ei pöörata. Hiinalinna garaaživohang, Variku autoviadukt, Emajõe põhi, linna ümbritsevad võsad ja luhad. Grafiti sildade all. 17. sajandi lapse luukere Meltsiveski tiigis. Küütri tänava metroopeatus. Autorite hulgas on uuema põlvkonna tuntumad Tartu kirjanikud ja kunstnikud Anti Saar, Berk Vaher, Joanna Ellmann, Aare Pilv, Maarja Pärtna, Tanel Rander (ehk ChanelDior), Lauri Pilter, Meelis Friedenthal, Erkki Luuk, Kiwa, Mehis Heinsaar, Sven Vabar, Jaak Tomberg, andreas w ning Kaja Pae. Raamatut illustreerivad Kaja Pae arvukad fotod kõigist neist Tartu mitte-kohtadest. Kogumiku koostas Sven Vabar ideeidu põhjal, mille Berk Vaher talle pähe pistis. Väljaandjaks on kirjastus Topofon.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Leedi alistub. Õed Copelandid
6.0
1 hindaja

275. Leedi alistub. Õed Copelandid
Carole Mortimer

Leedi Diana Copeland on kiirustanud Londonisse, et öelda oma värskele eestkostjale lord Faulknerile, mida ta täpselt arvab tema solvavast abieluettepanekust. Kuna ta mõlemad õed on kodust ära jooksnud, peab ju keegi seda ometigi tegema... Ega see vapustav kelmika pilguga mees saa ometigi olla too vana lollpea, keda tema näha lootis! Sügavalt sisse hingates püüab Diana mitte lord Faulkneri joovastava pilgu sügavusse uppuda... ega astuda täiesti pöörast sammu ja nõustuda lordi krahvinnaks saama!


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne:
Kuukerijad
5.5
4 hindajat

276. Kuukerijad
Marje Ernits

Aastal 2835.toimuval vilistlaste ballil tõotab noor mees Teo äsja kohatud tütarlapse südame võitmiseks, et kingib talle Kuu. Algselt romantiliselt mõeldud lubadusest kujuneb välja hirmkallis suurprojekt tühjaks pumbatud Maa kaaslaselt hinnaliste varade kaevandamiseks ja Maale kantimiseks. Projekt, mida uurimise käigus Kuult elu avastanud Teol enam peatada ei õnnestu, toob kaasa katastroofi ja inimkonna hävingu Maal. Ainsatena elavad selle üle tema arheoloogist armastatu Ida, kes iidsetes templites väljakaevamisi sooritab, ning kaks tillukest jaapani tüdrukut. Ootamatult matriarhi seisusesse sattunud Ida otsustada jääb, kuidas tagada elu jätkumine maa–alustes tingimustes. Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.


Lisas Marge-Elin Roose 08.08.2012
Pane hinne: