- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
115.
Voor
Rein Põder
Ühel 1940. aasta varasel juunihommikul, vahetult enne invasiooni, alustab Tallinna kesklinnast teekonda hobuvoor, lastiks Eesti Vabariigile oluline salajane veos. Voor liigub aeglaselt, peatustega, võimalikult vähe silma paistes. Varsti selgub, et voori salajasus on siiski mitmele jõule teatavaks saanud. Kaotuste hinnaga jõuab voori põhiosa üle sulguva mere. Ja lõpuks on romaani peategelane Toomas Alajõe ainus, kes suudab voori saladuse läbi aastakümnete uute aegadeni tuua.
Lisas cantabile 20.05.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
116.
Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja
Indrek Hargla
Tallinn, anno Domini 1431. Apteeker Melchior valmistub saatma oma poega selliõpingutele Saksamaale, kui ta ootamatult palutakse Pirita kloostrisse, tarkade meeste konsiiliumisse. Kloostri maadel satub ta lume alt välja sulanud laiba otsa. See on tema esimene kokkupuutumine Pirita kägistaja ohvriga, mis ei jää sugugi viimaseks. Ja kui leitakse järgmine kägistatud kloostriasukas, vannutab abtiss Kandis püha Birgitta nimel Melchiorit, et see aitaks mõrtsuka paljastada. Uurimine viib Melchiori jahmatavate minevikumõistatusteni, mis ulatuvad aega, kui Pirita jõe suudmes valitsesid veel eesti soost ülikud. Ja siis veel kaugemale ajalukku, kuni ta hakkab lõpuks lähemale jõudma saladusele, mis on Piritaga kaasas käinud aegade algusest saadik. „Pirita kägistaja“ on neljas ajalooline kriminaalromaan Indrek Hargla apteeker Melchiori lugude sarjas.
Lisas kirju 07.05.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
117.
Lihtsalt ilus
Marje Ernits
Romaani „Lihtsalt ilus” peategelane Liivi kasvab üle väikeses karjakülas vaesepoolses hälvikperes, kus on ometi rohkelt hoolt ja armastust. Liivi on juba lapsena väga ilus tüdruk ning temast saab neiuks sirgudes tõeline kaunitar. Õppimine pole talle lihtne ülesanne, aga ta näeb vaeva ja suudab oma eluga edasi minna. Raskustele vaatamata lõpetab neiu kutsekooli ja asub oma esimesele töökohale. Ametikoht, kuhu Liivi tööle määratakse, pole küll päris see, mida ta õppis, aga ta suudab end kohale sobitada ja veel õppida. Ent midagi on tema elus ikka puudu ja see midagi on armastus. Liivi ei otsi oma õnne, ta ootab seda, ootab oma ainsat ja õiget. Paraku satub ta teele ikka neid teisi. Aga siis, ühel õhtul, tuleb Tema, see tundmatu võõramaa mees... Samalt autorilt varem ilmunud „See teine tüdruk“ ja „Kui seda metsa ees ei oleks“.
Lisas cantabile 15.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
118.
Varitõde
Piret Lai
Miski polnud enam nii, nagu esmapilgul näis. Kõik klappis mehe räägituga, kuid mitte millegi muuga, mida Marta Eavans tavaliseks eluks pidas. Tuli tunnustada osavust, millega loos tõde ja vale põimusid. Sel ebareaalsel ööl ilmus mees olematusest, korraldas naise elu järgnevaks paariks kuuks ning kadus siis taas olematusse. Marta Eavans teadis, et see oli juhtunud, et see oli uskumatu ja et ta ei saa sellest kellelegi rääkida. Seitse surnukeha oli palju ka Föderatsioonile, aga Willie Douglas ei sallinud, kui kasutati ülemäärast jõudu. Alles hiljem taipas ta, et Marta Eavansil on arusaamatu võime sattuda järjekindlalt sinna, kuhu ta ei tohiks mingil juhul sattuda, ja sellega liitus oskus teha sellest alati tema mure.
Lisas cantabile 15.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
119.
Perekonnavaled
Valentin Kuik
Sel ajal kui teised orkestrandid pille häälestavad, saab trompetist Egon Paalist orkestri dirigent. Esialgu küll ajutine ja sedagi kahepoolse suusõnalise kokkuleppe alusel. „Meil ei ole vist mõtet ajutist lepingut teha,” ütleb Lindner, kelle kabinetis nad asjast räägivad. „Pikaajalist lepingut ei tahaks jälle enne teha, kui selgub, mis Paulist saab... Või mis sina arvad?” „Teeme nii, kuidas parem on.” „Kellele parem?” küsib Lindner. „Orkestrile.” „Orkester oleme me ainult kontserdi ajal ja proovis,” ütleb Lindner. „Palgapäeval oleme kolmkümmend kaks erinevate huvidega inimest. Ma pean juristiga nõu, kui sa lubad.” „Muidugi luban.” Lindner avab kirjutuslaua sahtli, võtab sealt kella. „See on Pauli kell, Reet leidis selle lavalt. Ma annan selle sinu kätte. Muuseas, Reeta meil tänasest enam ei ole.” „Kes siis nootidega tegeleb?” Lindner vaikib.
Lisas cantabile 15.04.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
120.
Aegade julm laul
Tiit Tarlap
„Äkki tekkis Ivoril kummaline tunne, et kõik on nii kaunis, nii meeldivalt tühine ja samas unelevalt armas, et see lihtsalt ei saa kauaks kestma jääda. Taolisi mälestusi kirjeldavad inimesed suurte sõdade eelõhtutest.” Tiit Tarlapi uue romaani peategelase, ajarändur Ivor Renniki eelaimus osutub prohvetlikuks – heaolu on habras ja ajutine, rahvamasside kaua kestnud pahameel murrab pinnale ning korra ja turvalisuse asemele asuvad anarhia ning vägivald. Tsivilisatsiooni päästmiseks peavad ajarändurid leidma ajas kunagise saatusliku punkti, mis on tulevikukaose põhjustanud. Seejärel tuleb neil n-ö rööpad ümber seada, et heaolu jääks püsima. Muidugi nende jaoks, kes on seda väärt. Kuid maailma taas õigeks kohendamine ei lähe valutult. Eesmärk on õilis ning nõuab täideviijatelt eneseohverdamist, ent selle juurde kuuluvad ka intriigid, salanõud, tumedad kired. Missioon viiakse edukalt lõpule, aga kas tulemus on parim võimalik?
Lisas cantabile 15.04.2013