Tundmatuks jääda sooviva tuntud tegelase elulooraamat

103. Tundmatuks jääda sooviva tuntud tegelase elulooraamat
Marje Ernits

Siis meenusid mulle minu keskkooliaegsed päevikud. Need olid mul Tähtvere maja pööningul pappkastides. Kõik muud dokumendid sai ükskord, siis kui me niikuinii võitsime, ära hävitatud, aga päevikud jätsin alles. Tundusid süütud – ikkagi minu elu „Kevade”. Otsustasin need siiski enne Sigritile loovutamist läbi lugeda. See oli tark tegu. Hea, et ma oma tütrele nende olemasolust rääkida ei jõudnud – olin neid lugedes šoki äärel. Hea, et meil vana Marismaaga eraldi seifid on. Mõelda vaid! Kui Sigrit oleks need pappkastid avastanud ja lugenud. Aga olgu! Läks hästi, et ise nii kaugele jõudsin. Nüüd pole kahetseda midagi. Nüüd ei saa ma vähemalt endale valetada, ise oma ilusaid mälestusi uskudes. / Aastakümneid ja erinevate riigikordade ajal tipp–poliitikas tegutsenud Marina Marismaa otsustab enne pensionile jäämist raamatu tarbeks diktofonile lugeda oma pikantsetest seikadest tulvil eluloo, teadmata sealjuures, et kaotab peatselt kõnevõime. Karjääri ja partei nimel on ta valmis olnud manipuleerima, petma, kuus korda abielluma, käima läbi nii meeste kui naiste vooditest, uskudes sealjuures alati, et eesmärk pühitseb abinõu. Tragikoomiline monoloog on tema pärandus oma täiskasvanud tütrele.


Lisas cantabile 29.07.2013
Pane hinne:
Ühtmoodi eikuidagi

104. Ühtmoodi eikuidagi
Agu Tammeveski

Romaan on kolmeosaline. Esimene annab läbilõike lastekodus üleskasvanud poisi eluteest, mis algab tehnikumisõppimisega ja lõpeb kelnerina töötamisega pealinna tipprestoranis. Tal on õnne kohtuda mitme hea inimesega. Ta ei vingerda kõrvale ka kokkusaamiste eest halbadega, kuid terve eluvaist aitab mehel ka sealt õppust võtta. Kõik see koos enda mõtetega aitab meie, tegelasel paljudes oluliselt tähtsates elupunktides antud hetkel vastu võtta kasulikke , ja ka kellelegi teisele mitte kurja tegevaid otsuseid. Viimasel kelneri-õhtul kohtab ta just restoranis oma tõelist armastust. Lahkutakse koos ja järgneb romaani teine osa, mis annab esmalt ülevaate daami senisest elukäigust. Lõpuks kolitakse elama naise lapspõlvekoju Kunimaa-nimelises külas, kus mees paneb tööle väikese puidutöökoja. Romaani kolmas osa tutvustab kerge - kuid üldsegi mitte õela või selgelt pahatahtliku irooniaga kolme maailmasuhtumiselt ja saavutuslikkuselt erinevat meest. Kui neid midagi ühendab, siis toosama Kunimaa küla, kuhu kõik viimaks elama asuvadki. Raamatu teise poole haarab endale Lisapala - paarkummend elujaatava huumoriga maitsestatud novelli.


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Helleri hind
9.0
2 hindajat

105. Helleri hind
Katrin Oja

Mul ei ole suunda, ei ole juuri. Mu nabanöör tolgendab kasutult ja ei liida mind enam mu kaksiku külge. Mu hing ei ole enam George’i käes. See on siinsamas, minuga. Kui ma tahaksin, võiksin selle siia vedelema jätta. Kollase baretiga kodutule pakkuda. Kui ma tahaksin, võiksin selle peopesadel Peterile kanda ja almusena talle ulatada. Päästmiseks. Aga ma ei taha. Ka temal ei ole õigus. Ja ma ei anna oma hinge enam kellelegi. Mul ei ole midagi. Ma olen vaba nagu taevas. Üksik nagu maa.


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Eruuv. Tule, lobiseme juutidest!

106. Eruuv. Tule, lobiseme juutidest!
Harry Shein

Ligi 35 aastat Iisraelis elanud Tallinnast pärit arhitekti Harry Sheini (1947–2013) raamat juutidest ja nende kodumaast. Harry Shein võtab oma jutustuse kokku tabavalt ja lihtsalt: Kui kasvõi ükski juut tunneb ennast peale selle raamatu lugemist veidi rohkem ja uhkemalt juudina, kui kasvõi üks mittejuut vaatab juutidele pisut vähema hulga eelarvamustega, ei ole ma lausa tühjusesse rääkinud.


Lisas cantabile 14.06.2013
Pane hinne:
Ma nüüd lähen
8.4
5 hindajat

107. Ma nüüd lähen
Mae Lender

Noore autori (s 1981) kolmas ilukirjanduslik teos. Tema eelmine romaan „Kui mäng on lõppenud“ (2012) vääris tähelepanu just oma aktuaalsusega, samaga paistab silma ka käesolev teos, minavormis lugu tänapäeva koolikeskkonnast. Halli hiirekese staatuses Elis Sarapik avastab ühel päeval, et ta on rase. Kumma noormehe oma on tulevane laps, kas see laps üldse alles jätta – need küsimused keerlevad peategelase peas, ning talle pole toetajat ei oma sõbrannadest ega kellestki teisest peale iseenda. Autor tunneb tänast kooliatmosfääri, tal on õnnestunud edasi anda teismeliste muretut, samas ebakindlat maailma, nende arrogantsi oma vanemate suhtes, nende iseotsustamistrotsi.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne:
Kevad saabub sügisel
6.3
3 hindajat

108. Kevad saabub sügisel
Mart Kadastik

Selle romaani peategelased – ajakirjanik, ärimees, arst ja laulja – avastavad, et keskeakriisile ei järgne sugugi rahulik enese taasleidmine. Raha, karjäär ja tuntus on nende meeste jaoks kaotanud oma tähenduse ja väärtuse. Üha enam hakkavad nad hindama naiste lähedust. Nad mõistavad, et hinge on võimalik jagada ainult vastassugupoolega ning et suhe naistega on mehelikkuse ainsaks mõõdupuuks. Ent kuidas uuele olukorrale kohandada oma ego ootusi ja vajadusi, kui kehaline kihk iga päevaga aina nõrgeneb? Kuidas mitte muutuda naeruväärselt kilavsilmseks endast aastakümneid nooremaid neide kohates? Mehed üritavad ennast üles leida lapsepõlve mälupiltidest, unenägudest ja fantaasiatest. Selguse asemel suureneb segadus, sest kujutelmad ja tegelikkus lähevad lootusetult sassi – väljamõeldis hakkab reaalsust kontrollima. Mart Kadastiku esikromaani Kevad saabub sügisel tegevus katkeb 2013. aasta kevadel. Ootamatute siksakkidega lood vanemate meeste suhetest naistega pakuvad eelmiste aastakümnete olustiku äratundmisrõõmu, halastamatut eneseirooniat ja groteskseid puänte.


Lisas cantabile 20.05.2013
Pane hinne: