Umbes 1993
5.5
2 hindajat

127. Umbes 1993
Aivar Lembit

Peale Nõukogude korra ja raudse eesriide kokkukukkumist 1991 aastal saabunud vabanemine tähendas peale kõige muu ka vägivallalaine järsku tõusu kuritegelikus maailmas. Range režiimiga harjunud isikute jõhker käitumine tõi kaasa pingete suurenemise. See tabas valusalt nii õiguskaitseorganeid kui tavakodanikke. Esines juhuseid, kus kannatadasaanud inimesed ei rahuldunud enam pelgalt asjade käigu jälgimisega.


Lisas cantabile 15.03.2013
Pane hinne:
Keha ja vaim
9.0
1 hindaja

128. Keha ja vaim
Helene Ranna

Helene Ranna (1898-1946) romaan „Keha ja vaim“, mis sai 1930. a Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna, kujutab elu ühes Saaremaa kolkakülas 20. sajandi alguskümnendeil, kohalikku seltsielu ja koloriitseid tegelasi. Romaani keskmes on peategelase Ilma abieluprobleemid. Külakooliõpetajannana abiellub ta südame sunnil vähem kooliharidust saanud Augustiga, kes teenib masinistina. Koos hakkavad nad asundustalu rajama ja viivad selle peagi heale järjele. Kuid abielu õnnestub vaid osaliselt: keha on rahul, vaim jääb kängu. Romaani läbiv teema - erinevast haridustasemest tingitud pinged abielus - pole kaotanud oma aktuaalsust tänapäevalgi.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Õigusenõudjad
8.0
1 hindaja

129. Õigusenõudjad
Edgar V. Saks

Edgar V. Saksa ajalooline romaan jutustab Virumaa Vohnja mõisa mölder Jaanist, kes süüdistas oma mõisnikku Heinrich von Baeri ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Õigust saamata pöördus ta kaebusega keisrinna Anna poole, kelle juurest see lõpuks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi jõudis. 30. novembril 1739 kirjutas maanõunik Otto Fabian von Rosen vastuse, milles kinnitatakse õiguslikult mõisniku piiramatut ülemvõimu pärisorise talupoja suhtes. Jutustus viib lugeja 18. sajandi Eesti külaellu ning näitab, millised oli tol suhteliselt lootusetul ajajärgul talupoja võimalused oma õiguste eest seista.


Lisas cantabile 27.02.2013
Pane hinne:
Revali narrid detektiivid

130. Revali narrid detektiivid
Paul Pajos

Et miks just narrid? Et miks just narrid detektiivid? Nimetatud sõna kokkuleppelisel tähendusel ei olnud vanal heal ajal päris sellist narri tähendusvärvingut nagu praegu. Narri ülesanne oli pigem lahutada meelt, nad olid õukondades hästi tasustatud ja kuningate toidulauale vägagi lähedal – ühesõnaga edukad meelelahutajad nagu tänapäeva tippnäitlejad, -muusikud, kõrgetasulised õhtujuhid. Narrid detektiivid on aga ennekõike iseenese meele lõbustajad. Kuulsa Ameerika jäljeküti Pinkertoni kohta käivate kuulujuttudega kaasnevas lummuses avasid nad pärast kommertskooli väheste raskustega lõpetamist ühel issandale meelepärasel aastal ühe käidavama Revali uulitsa ääres kumbki iseenda-nimelise edeva eradetektiivibüroo. Ajad on karmid: Eestimaa kubermangu on saabunud mitmes kaliibris seiklejaid, sulisid, kaabakaid, salakuulajaid, lausa hulgi kahtlase taustaga tegelasi igast ilmakaarest. Kurjamid röövivad ühe detektiivi papa, tuntud looduseuurija ja leiutaja, ning proovivad kõdistamise ja muude jõhkrate meetodite tarvitusele võtmisega vaesekese viledad keelepaelad valla päästa. Kurikaelu huvitab üks kaval riistapuu, taibukas agregaat, mille suur mõtleja oli väidetavalt päris ise välja nuputanud. Samal ajal organiseeritakse esmakordselt Revali ajaloos toretsev kassinäitus, millele järgneb hoogne „Tantsud tähtedega“ laadis lustimäng. Väikekodanlike lõbustuste taustal toimuvad kõrvalistemates nurgatagustes salajased duellid, aardejaht ja tagaajamine; kahtlastes urgastes aga kurjad kõnelused. Nii ei jäägi noortel narridel detektiividel muud üle kui sukelduda üliohtlikku mängu.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Ja ongi kogu elu...

131. Ja ongi kogu elu...
Juhan Peegel

Mütologiseeritud huumor /rahvapärimuslik/, mis on segatud tõsielus toimuvaga. Tegevuspaigaks tollase TRÜ Eesti keele kateeder koos oma värvika akadeemilise seltskonnaga, taustaks ühiskondlikud suhted, olme ja moraal


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne:
Nüüd ma tahan mõõka tõsta
6.5
2 hindajat

132. Nüüd ma tahan mõõka tõsta
Hugo Raudsepp

Käesolev raamat tutvustab Hugo Raudsepa mõtteilma kolme tahku kolme tõsimeelse ainevalla kaudu. Need ainevallad on ühiskond ja selle sotsiaalpoliitilised suhted, eesti kirjandus maailmakirjanduse taustal, ning kolmandaks, lavakunst ehk teater meil ja mujalgi. Ehk värskendab see kokkupanu lugeja võib-olla tuhmunud kujutluspilti Hugo Raudsepa ärksast ja isepäisest asendist “eesti kultuurimõtte” ühes arengujärgus.


Lisas cantabile 18.02.2013
Pane hinne: