Halb karma
7.5
2 hindajat

97. Halb karma
David Safier

Telesaatejuht Kim Lange suurim soov oli Saksa teleauhind. Nüüd hoiab ta seda võidukalt käes. Õigupoolest on kahju, et veel samal õhtul lööb purunenud Vene kosmosejaama allakukkunud tükk ta surnuks. Sealpoolsuses saab Kim teada, et on oma elus väga vähe head karmat kogunud. Arveteõiendus on kiire tulema – Kim ärkab maa-aluses tunnelis, tal on kuus jalga, tundlad ja vägev tagumik. Ta on sipelgas! Kuid Kimil pole tahtmist nüüdsest peale kogu elu vaid koogipuru kokku vedada. Pealegi ei või ta ju lubada, et tema mees lohutaks end uue naisega. Mida teha? On vaid üks väljapääs – koguda palju head karmat, et saaks taassünni redelil jälle tõusma hakata!


Lisas Marge-Elin Roose 29.08.2012
Pane hinne:
Haldjatants
8.3
3 hindajat

98. Haldjatants
Tiit Tarlap

"Soovidega peab ettevaatlik olema," arvas keegi. "Nendega on see häda, et vahel nad lähevadki täide." (Seda sai omal nahal tunda noormees, kes haldjatega pidutsema läks.) Tiit Tarlap on lugejale tuntud peamiselt militaarse kallakuga ulmeliste seiklusromaanidega, lisaks aga on ta kirjutanud mitmetesse þanritesse (peamiselt ikkagi ulmesse) kuuluvaid lühemaid lugusid. Neid on avaldatud erinevates kogumikes ja antoloogiates, kuid paljud on ilmunud vaid piiratud levikuga maakonnalehtedes. Igatahes on häid ja väga häid lugusid aastatega kogunenud piisavalt, et need ühtede kaante vahel välja anda. Lisaks kosmoseseiklustele on kogumikus ka muinasjutu- ja müüditöötlust ning lihtsalt pisut ebatavalises võtmes mõtisklusi inimelu üle.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Hallutsinatsioonid
10
2 hindajat

99. Hallutsinatsioonid
Oliver Sacks

"Kas olete kunagi näinud midagi, mida tegelikult pole olemas? Kuulnud, kuidas keegi tühjas majas teie nime hüüab? Tunnetanud, et keegi käib teil kannul, ent selja taga ei paista hingelistki? Hallutsinatsioonid on arvatust palju tavalisemad ja nende esinemine ei tähenda kaugeltki meeltesegadust. Sageli on need seotud haiguse, joobe või vigastusega: migreeni käes vaevlejad võivad näha tillukesi loomi ja inimesi; hääbuv nägemine, isegi ärkamine või uinumine võivad silme ette tuua imekaunid näod või hirmutavad kollid. Inimesed on alati otsinud elumuutvaid nägemusi ning tuhandeid aastaid kasutanud nende esilekutsumiseks hallutsinogeenseid ühendeid. 1960. aastate Californias tekkis noorel arstil Oliver Sacksil isiklik ja erialane huvi psühhotroopsete ainete vastu. Need koos Sacksi migreenihoogudega panid aluse pikaajalisele uurimistööle hallutsinatoorsete kogemuste alal. Doktor Sacks põimib elegantselt ja empaatiliselt kokku oma patsientide lood ja isiklikud meelierutavad kogemused, näidates, millist infot hallutsinatsioonid aju töö ja ehituse kohta annavad, kuidas need mõjutavad kultuuri ja kunsti ning miks võib hallutsinatsioone esineda igal inimesel. Oliver Sacks on maailmakuulus neuroloog, kes oma raamatutes kirjutab huvitavatest haigusjuhtumitest. Ühe tema raamatu põhjal on vändatud tõsieluline mängufilm „Ärkamised”. Eesti keeles on Sacksi sulest varem ilmunud „Mees, kes pidas oma naist kübaraks”."


Lisas sonic
PRO
PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud.
23.09.2013
Pane hinne:
Hannibali rahvas
6.9
10 hindajat

100. Hannibali rahvas
Edgar V. Saks

Jutustus räägib Tallinna müntmeistri pojast Ivo Schenkenbergist ja tema talupoegade lipkonnast, mida Hannibali rahvaks kutsuti. Liivi sõja päevil ei jäänud isandate poolt saatuse hooleks jäetud eesti talupoegadel muud üle, kui end ise maad laastava vene-tatari ratsaväe eest kaitsma hakata. Vaenlast varitseti ööd kui päevad, võeti äkilise rünnakuga vangi või lasti maha. Sissid tekitasid venelastes nii suurt hirmu, et nad justkui piiramisrõngas olevatest lossidest kuskile ratsutada ei julgenud. Hannibali rahvas oli üks kuulsaim ja vaenlase poolt kardetuim talupoegade üksus. Jutustus viib meid ühtlasi ajas tagasi 16. sajandi Tallinna tänavaile, kirikutesse ja kõrtsidesse, Eestimaa metsadesse, lossidesse, küladesse. Saame osa tolleaegse inimese igapäevaelust, rõõmudest ja muredest raskes sõja ja haiguste tingimustes ning võimalustest keerulistest olukordadest välja tulla. Raamatu lõpetab Mart Laari ajalooline ülevaade Hannibali rahvast.


Lisas eeter 06.12.2010
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (1)

“Sain päris palju huvitavat Liivi sõjast teada. Kui ajalugu huvitab, soovitan...”

29.03.2011 14:46 - Monika64
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Harilik seep
4.3
3 hindajat

101. Harilik seep
Ave Alavainu

Vana legendimaiguline lugu Ameerikast räägib telekast seepi vaatavast naisest, kes nutab. Mees tuleb reklaamipausi ajal elutuppa ja küsib: „Mis viga, kallis?“ Naine vastab häbenedes: „Ei...".


Lisas kiks 23.10.2011
Pane hinne:
Harilikud äikesetormid
7.5
2 hindajat

102. Harilikud äikesetormid
William Boyd

Ühel maikuu õhtul kaotab äsja Londonisse saabunud noor klimatoloog Adam Kindred hetke ajel langetatud otsuse tõttu kõik – kodu, töökoha, maine, passi, krediitkaardid ja raha. Politsei ja palgamõrvar armutult kannul, ei jää Adamil muud üle, kui peitu pugeda ja liituda kadunute ridadega, üritades ise samal ajal mõista, kuidas tema elu sedavõrd tähelepanuväärselt koost on lagunenud. Otsingud viivad ta Thamesi äärest Chelseast East Endi. Teel kohtab ta aristokraate, preestreid, prostituute ja politseinikke – aga kas tal õnnestub end uuesti leida? William Boydi (snd 1952) romaan kätkeb endas nii põnevikku kui ka lummavat kirjeldust tänapäeva Londonist ja selle kirjust elanikkonnast ühiskonna eri tasanditel. Eesti keeles on Boydilt varem ilmunud romaanid “Sinine pärastlõuna” (1993, e.k 1997), “Üks inimsüda” (2002, e.k 2006) ja “Rahutu” (2006, e.k 2009).


Lisas Marge-Elin Roose 07.08.2012
Pane hinne: