Lennart Meri - Vabaduse valus valgus
Henn Põlluaas
Lennart Merist – Presidendist suure algustähega – kujunes juba tema eluajal müüt. Lennart ei tulnud kunagi kusagile, Lennart saabus. Lennart ei leppinud kunagi kohaga tagareas, ta platseerus alati prominentide hulka. Tema ütlused läksid lööklausetena rahva hulka ja temast loodi anekdoote.
Meri etendas väikeses ja vaeses riigis kuningat, kellel on oma õukond, kuhu kuuluvad nii narrid kui ka trubaduurid, nii soosikud kui ka põlualused, nii väikevasallid kui ka senjöörid. Ta tundis erilist naudingut, kui suutis teisi osatäitjaid sundida ootamatult rolle vahetama.
Pole siis ime, et temast on kirjutatud palju imetlevaid raamatuid. Henn Põlluaasa teos vaatab aga kriitilise pilguga müüdi taha, põhjendades kriitikat ka ulatuslikult läbi töötatud allikmaterjaliga. Ei mingit liigset poliitilist korrektsust, ei mingit austust mütoloogia vastu. Nii Meri ise kui eesti lugeja väärivad panegüürika kõrval ka ausat, ilustamata, tema vigu ja valesidki paljastavat käsitlust. Lisas seim 17.10.2011
Hindamiseks logi sisse.Registreeru kasutajaks
Arvustuse lisamiseks logi sisse. Registreeru kasutajaks
Kuum teema
Viimati lisatud
-
Padise Kastell
Lisas sonicPRO25.07.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vabariigi vaenlased
Hannes VeskimäeLisas Rein Veemees 18.02.2020 -
Pimeduse kütkes
Cara HunterLisas Rein Veemees 17.02.2020 -
POMO Restorante
Lisas sonicPRO17.02.2020PRO-staatus antakse arvustajatele, kes on oma sisukate kirjutistega Arvustus.com toimetusele silma jäänud. -
Vaba ja metsik. Julgusest elada oma reeglite järgi.
Merit RajuLisas bergeenia 29.01.2020
“Meri oli ja jääb üheks suurimaks kõnemeheks. tema kõnedest kumab läbi erudeeritus, edevus, sõnaosavus, arrogants, superdemagoogia ja üllus. Prof. Kõiges muus oli ta paraku oma kuvandi kõhetu vari. Suur ja helge kuvand, väike ja tume vari. Rüütel, kes oli sõnades põhiseaduse ja Eesti kaitsel, kuid tegudes hoopis midagi muud. Millise ebakompetentsuse ja idiootsuseni viib inimest edevus, kogenematus ja hetkekasu tagaajamine.
Jube kahju, et meie rahval napib positiivseid kangelasi. Nii väga oleks vaja aatelisi inimesi, kes suudavad jääda põhimõttekindlaks, üks kõik mis olukorda elu nad paneb, või kellega vastakuti läbirääkimiste laua taga istutakse. See raamat võttis selle lootuse peaaegu 100%-liselt.”