Elulood ja memuaarid - Arvustus.com arvustused

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

19. Elu- ja ralliradadel
Uno Aava

Uno Aava on Eesti autospordi elav legend. Mälestusteraamatus võtab ta kokku oma uskumatult sündmusterohke elu. Ta räägib avameelselt inimestest, kirjeldab haarava detailse täpsusega sündmusi ja jutustab elu- ja sporditeel juhtunud lugusid. Olude kiuste, oma iseloomuomaduste ja tahtejõuga jõudis Uno Aava autospordi tippu, tegi ajalugu esimeste Estonia vormelitega, võistles autorallis kõikjal NSV Liidus, aga ka Soomes Jyväskylä rallil, Monte Carlo rallil, sajandi rallil London-Sydney jne. Ta on töötanud aastaid Nigeerias ja Ungaris ning teinud karjääri Tallinnas. „Elu- ja ralliradadel“ on lugu ühest erakordsest saatusest.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

20. Kütkestaja. Näitleja Einari Koppel
Rait Avestik

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

21. Kaika Laine inimesed
Einar Ellermaa, Inge Pitsner

"Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus "Kaika Laine inimesed". Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. "Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. "Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine," ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

22. Elu nagu kümnevõistlus. Ajad. Olud. Kaasteelised
Tiit Karuks

Elu on nagu kümnevõistlus. Pärast kordaminekut mõnel alal võib sind teisal tabada valus tagasilöök. Aga sa võitled lõpuni. Vähemalt üritad. See raamat on aegadest, oludest ja kaasteelistest. Tallinnas sündinud, kasvanud, hariduse saanud ja töötanud autor heidab tagasipilgu olnule, meenutab põnevamaid seiku oma elust. 42 aastat ajakirjanikuna Eesti Raadios, Kukus, Spordilehes ja lühikest aega ka Postimehes – palju ootamatuid olukordi ja huvitavaid kokkusaamisi. Nähtud ja kogetud on nii mõndagi.Kaugeltki mitte kerged ent armsad sõjajärgsed aastad (autori sünniaasta on 1946), veneaegsed totrused, raamatu autorile pöördeline jalgpallimatš 1980. aasta septembris, uus hingamine pärast Eesti taasiseseisvumist.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

23. Kaardilugeja. Robert Lepiksoni lugu
Paavo Kangur

Raamat justustab loo Eesti ühest tuntumast ärimehest, poliitikust, siseministrist ja linnapeast, Robert Lepiksonist, valgustades ühtviisi nii tema kujunemist mõjukaks majandusinimeseks ja ühiskonnategelaseks, kui ka hilisemat tööd ja eraelu puudutavaid tahke. Robert Lepiksoni elu aitavad raamatus avada nii tema sõbrad, tuttavad, äriparnerid, poliitikud kui ka konkurendid. Lisaks Lepiksoni elule, ärile ja poliitikuteele, heidab raamat pilgu ka toonase aja ärimaastikule, seal kehtinud reeglitele ja telgitagustele.

• Tahan!
  • Lisa nimekirja
  • Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
  • Soovinimekirjad

24. Härra sportlane Viljar Loor
Gunnar Press

1. oktoobril saanuks Viljar Loor kuuekümneseks. Kõikide sporditiitlitega Loor jõudis pallurina kui mitte päris täiuseni, siis täiusele küllap lähemale, kui on jõudnud ükski eesti soost pallur. Lahingusõber Pavel Selivanov hindab: „“Viljar ei kurtnud iial millegi üle.Ta oli raudne mees nii rutiinses trennis, pikkades laagrites, rasketes matšilõppudes kui ka viinavõtul.” Spordikõrvases ja -järgses elus Looril nii hästi ei läinud. Karile jooksid esimene ja teine pikk kooselu, täit hingerahu ei toonud kolmaski. Töös, kui võrkpalluri amet kõrvale jätta, Loor end ei leidnud. Ometi, ta oli lummav natuur, härrasmees, kes ka tütre küllatulekuks viigipüksid jalga ja valge särgi selga tõmbas.