- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
7.
Ada Blackjack
Jennifer Niven
Kui 21-aastane eskimo Ada Blackjack nõustus minema õmblejana kaasa ülisalajasele Arktika ekspeditsioonile, oli tal vaid üks lihtne eesmärk: teenida nii palju raha, et oma väikese poja eest hoolt kanda. Ta suundus koos nelja mehega 1921. aasta septembris kaugele põhja, kuid järgmise talve saabudes tabasid ekspeditsiooni raskused, nälg ja tragöödia. Kui Ada kaks aastat hiljem tagasi tsivilisatsiooni jõudis, oli ta ekspeditsiooni ainus ellujäänu. Lugu sellest, kuidas Ada Blackjack metsikus looduses ellu jäi ning milline kaos ja murrang ootas teda ees maailma naastes, on üks 20. sajandi põnevamaid seni rääkimata seiklusi. Tuginedes Ada varem avaldamata päevikule, toob kirjanik Jennifer Niven lugejate ette eredates värvides maalitud tõestisündinud loo naisest, kelle vaprus ja kindlameelsus trotsisid ühiskonna ootusi ja tegid temast ebatõenäolise kangelanna, kelle panus pole siiani väärilist tunnustust leidnud.
Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
8.
Ada Lundver. Minu elu sõnas ja pildis
Ada Lundver
«Ja siin ma nüüd olen – 68aastane naine, kel pole oleviku ega tuleviku suhtes kindlust. Ja minusuguseid on küll ja veel. Kui majaperemees ühel päeval otsustab, et talle on seda korterit vaja – kuhu ma siis lähen? Tänavale? Ma pole mõelnud, et oh, kui oleksin sündinud mõnel teisel ajal, mõnes teises paigas, teiste võimalustega... Oleks tädil rattad, oleks omnibuss! Aga samas, kui teistpidi võtta: ma olen kolmkümmend aastat olnud estraadil, teinud üle kahekümne filmirolli, pluss neli aastat varieteed – ma ei ole lakke sülitanud, olen aastakümneid tööd teinud!» Siin raamatus räägib Ada talle omase huumoriga näitlejakarjäärist, armumistest, abielust Mikk Mikiveriga, heast sõbrast Urmas Otist ja paljust muustki. Ada on suurepärane lugude jutustaja, mis tähendab, et siirad ülestunnistused vahelduvad kelmikate ja naljakate seikadega, sekka satub ka pisut pisaraid.
Lisas Marge-Elin Roose 30.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
9.
Agulist maailmaareenile. Jane Salumäe
Jane Salumäe, Tiina Väljaste
Eesti kõigi aegade suurima naismaratonijooksja Jane Salumäe lugu räägib naisest, kes veetis lapsepõlve Tallinna agulis, kaotas varakult vanemad, kuid suutis kitsaste olude kiuste jõuda maailma parimate pikamaajooksjate hulka. Tema võistlustee käis ameerika raudteena üles-alla, hiilgavad võidud suurmaratonidel vaheldusid nappide kaotuste või katkestamistega tiitlivõistlustel. Sama tormiline on olnud tema eraelu. "Maraton nõuab kõige suuremat inimlikku vastupidavust," tunnistab sportlane, kellele kuuluvad siiani mitmed Eesti rekordid. "Nelikümmend kaks kilomeetrit, kaks ja pool tundi puhast eneseületust. Et seda aastate pikku teha, peab jooksmine ikka väga palju meeldima. Mina armastan joosta! Lähen rajale, lülitan end muust maailmast välja – jääb ainult liikumine ja võrreldamatu vabadusetunne…"
Lisas Marge-Elin Roose 22.10.2012
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
10.
Aino Suits. Päevaraamat
Rutt Hinrikus
Aino Suits (1884–1969) pidas päevikut aastatel 1901–1964: seega väikeste vaheaegadega varasest noorusest kuni 80-aastaseks saamiseni. Päevikute näol on ühelt poolt tegu dokumendi ja teiselt poolt kirjandusteosega – temas on mõlemat. See on ühe naise eluraamat, seesugusena üks tükike üha kaugenevat minevikku. See on ka osa eesti luuletaja Gustav Suitsu eluloost. Sellest pikast monoloogist ei ole säilinud vaid Tartu-perioodi päevik, mis põles koos Suitsude arhiiviga 1941. aasta sõjasuvel. Aino Suitsu päevik on teiste viimasel ajal avaldatud päevikute hulgas pisut erilisel kohal. See päevaraamat ei ole kirjutatud avaldamissooviga, ilmselt ei ole autor ka alateadlikult kordagi mõtelnud võimalusele, et neid lehekülgi võiksid kunagi lugeda paljud võõrad silmad. Kui päevikupidaja niisuguse võimalusega oleks arvestanud, oleks ta osalt ehk teistmoodi kirjutanud. Kuid aeg teeb tähendused sageli teiseks ja need päevikud moodustavad olulise osa meie aja- ja kultuuriloost. Päeviku andis Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolisse arhiivi ja lubas trükis avaldada Aino ja Gustav Suitsu tütretütar. Eessõna ja kommentaarid on kirjutanud Rutt Hinrikus.
Lisas sipsik 27.03.2014
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
11.
Ajalehe anatoomia
Rein Sikk
2011. ja 2013. aasta ajakirjanikuks kuulutatud reporter Rein Sikk viib lugeja tundelisele teekonnale läbi poolesaja meedias elatud aasta, et leida üles ja öelda välja Eesti ajakirjanike kõige suurem, olulisem ja salajasem saladus. Viimaks on käes aeg paljastada tõde.
Lisas cantabile 29.07.2013
- Tahan!
- Lisa nimekirja
- Tasuta soovinimekirjade kasutamiseks tuleb sisse logida.
- Soovinimekirjad
12.
Ajapildi sees - lapsepõlv Juhaniga
Mari Tarand
Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga. Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Pereliikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus - luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele. Raamatu pidlid on pärit erakogudest.
Lisas Tocsa 03.02.2011