Tiina Park. Naine teiselt planeedilt.

7. Tiina Park. Naine teiselt planeedilt.
Hille Karm, Tiina Park

Raamatus “Tiina Park. Naine teiselt planeedilt” seikleb teledaam, kes on korraga olnud nii saatejuht, operaator, režissöör, toimetaja, monteerija, assistent kui ka produtsent koos oma telesaate grupiga kaugetel maadel. Ta võtab ka ette reisi läbi oma elu. Tema lood on just sellised, nagu ta ise räägib, ja need lood kõnelevad enda eest.


Lisas Raamat24 04.03.2015
Pane hinne:
Taksojuhi päevik
3.8
4 hindajat

8. Taksojuhi päevik
Toomas Tomahook

Soome elu. See pole igav. Kirjapandud juhtumid varieeruvad meeldivatest ja sõbralikest sõitudest sõbralike ning mõnusate inimestega kuni väga ebameeldivate sõitudeni. Viimastes kohtute muuhulgas nii mõistuse ära joonud ja oksendavate, võlgu jäänud kodanikega, kellele oli vaja vahel ka politsei kutsuda. Tuleb ette lugusid seltskondadega, kellel oli kaasas pool kilo kokat või kes tahtsid mulle relva müüa.


Lisas Raamat24 04.03.2015
Pane hinne:
TOVE JANSSON. Tee tööd ja armasta
10
2 hindajat

9. TOVE JANSSON. Tee tööd ja armasta
Tuula Karjalainen

Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits 304 lk, kõva köide Tove Jansson (1914–2001) on üks armastatumaid soomerootsi kunstnikke ja kirjanikke. Tema uue biograafia pealkiri põhineb Tove Janssoni eksliibrise tekstil. Töö ja armastus olid Tovele terve elu kõige tähtsamad. Ja just selles järjekorras. Tove elu ja kunst olid omavahel tihedalt põimunud. Ta kirjutas ja maalis omaenese elu ning leidis materjali lähiümbrusest: sõpradest, saartest, reisidest, ka isiklikest kogemustest. Tema elutöö on hiiglaslik. Tegelikult peaks sellest rääkima mitmuses, sest ta tegi ära mitme inimese elutöö nii muinasjuttude looja, illustraatori, maalikunstniku, kirjaniku, lavastaja, dramaturgi, luuletaja, poliitiliste karikatuuride joonistaja kui koomiksikunstnikuna. Tema sünnist möödub 2014. aastal sada aastat. Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud elulooraamat Tove Janssonist. Tuula Karjalainen (1942) on kunstiajaloolane ja kirjanik, kes on muu hulgas töötanud Helsingi linna kunstimuuseumi ja Soome kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma juhatajana.


Lisas Alice 07.02.2015
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Suurepärane”

08.02.2015 09:57 - Nimetu
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Ei jäta elamata
8.3
9 hindajat

10. Ei jäta elamata
Vahur Kersna

Raamat võitlusest vähiga. 288 lk


Lisas Uus 26.12.2014
Pane hinne:
Vaata kõiki arvustusi (2)

“Raamat paneb mõtlema ka kõige pessimistlikuma inimese. Vahur Kersna on suutnud selle raamatu kirjutada nii, et sellest õhkab tahtejõudu, elutahet, armastust, hoolivust, veidi hullust ja spontaansust ning ta ei karda seda teistega jagada. See on raamat, mis võtab aega vaid 5 tundi sinu elust, kuid annab sulle kindlasti kümneid aastaid juurde.”

18.02.2015 13:34 - Kerttu Hermann
Hinnang arvustusele:
  +0   -0
Aino Suits. Päevaraamat

11. Aino Suits. Päevaraamat
Rutt Hinrikus

Aino Suits (1884–1969) pidas päevikut aastatel 1901–1964: seega väikeste vaheaegadega varasest noorusest kuni 80-aastaseks saamiseni. Päevikute näol on ühelt poolt tegu dokumendi ja teiselt poolt kirjandusteosega – temas on mõlemat. See on ühe naise eluraamat, seesugusena üks tükike üha kaugenevat minevikku. See on ka osa eesti luuletaja Gustav Suitsu eluloost. Sellest pikast monoloogist ei ole säilinud vaid Tartu-perioodi päevik, mis põles koos Suitsude arhiiviga 1941. aasta sõjasuvel. Aino Suitsu päevik on teiste viimasel ajal avaldatud päevikute hulgas pisut erilisel kohal. See päevaraamat ei ole kirjutatud avaldamissooviga, ilmselt ei ole autor ka alateadlikult kordagi mõtelnud võimalusele, et neid lehekülgi võiksid kunagi lugeda paljud võõrad silmad. Kui päevikupidaja niisuguse võimalusega oleks arvestanud, oleks ta osalt ehk teistmoodi kirjutanud. Kuid aeg teeb tähendused sageli teiseks ja need päevikud moodustavad olulise osa meie aja- ja kultuuriloost. Päeviku andis Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolisse arhiivi ja lubas trükis avaldada Aino ja Gustav Suitsu tütretütar. Eessõna ja kommentaarid on kirjutanud Rutt Hinrikus.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne:
Üleõlapilguheit
9.0
1 hindaja

12. Üleõlapilguheit
Enn Vetemaa

Vanameister meenutab oma lapse- ja nooruspõlve kuni 1965. aastani, kui ilmus "Monument", mis tõi talle ainsa hetkega kirjanikuna suure tuntuse. Raamatus on palju juttu kirjaniku kohtumistest maa-naabrimeestega Raikkülast, Uku Masingu ja Evald Saagiga, seiku ja pildikesi keemia- ja kompositsiooniõpingutest, aga ka meenutusi oma perest, koolikaaslastest, sõpradest ning Eesti elu-olust üldse. Mõistagi ei püsi Vetemaa rangelt kuiva eluloo formaadis, vaid elustab aeg-ajalt värvikaid juhtumisi ja vestlusi talle omases vaimukas ilukirjanduslikus, kohati lüüriliseski vormis.


Lisas sipsik 27.03.2014
Pane hinne: