Elmo Nüganen. Esimene vaatus
9.0
2 hindajat

91. Elmo Nüganen. Esimene vaatus
Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro, Ruudu Raudsepp

Raamat „Elmo Nüganen. Esimene vaatus“ ei ole klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Raamatu kaante vahel on isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt (sõprade, mõttekaaslaste, õpetajate, õpilaste), mis lisaks muljeile annavad isiklikult lähedase võimaluse sissevaateks eesti ühe tunnustatuma lavastaja ja näitleja isiksusse, ellu, kunstilistesse vaadetesse. Raamat on huvitav lugemine igale teatri- ja kultuurisõbrale. Raamat koosneb viiest osast. Esimeses osas kirjutavad Nüganeniga koos töötanud ning tema tegemisi teatriteadlastena jälginud inimesed. Jaak Allik koos Kaarin Raidiga meenutavad Ugala-päevade Elmot. Tuntud vene lavastaja Adolf Šapiro, kelle lavastustes Nüganen on mänginud nii Eestis kui Venemaal, räägib temast kui näitlejast. Teatrikunstnikud Vladimir Anšon ja Andris Freibergs (Riia) ning näitlejanna Jekaterina Gorohovskaja (Peterburg) räägivad Nüganenist tööalaste kokkupuudete kaudu. Soome kirjandusteadlane ja estofiil, Tammsaare tõlkija Juhani Salokannel mõtiskleb Nüganeni Tammsaare-tõlgenduste üle teatrilaval. Teatriteadlased Ivika Sillar ja Lea Tormis vaatavad Nüganeni loometeele alates lavakunstikooli aegadest. Boris Tuch vaatleb põhjalikult Nüganeni tegemisi Venemaal, mis on aga teemana laienenud rännakuteks ka vaimsetes ruumides. Teise osa moodustavad kolm põhjalikku intervjuud Elmo Nüganeniga lähedalt Linnateatris koos töötanud inimestelt: näitleja Indrek Sammulilt, Linnateatri muusikajuhil Riina Rooselt ning direktor Raivo Põldmaalt. Kolmandas osas heidetakse pilk Nüganenile kui pedagoogile – vestlusringide ja kirjutiste kaudu saavad sõna tema õpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli XX lennu vilistlased ja XXV lennu üliõpilased. Neljandas osas räägib Elmo Nüganen endast ise kolme varasemalt ajakirjas Teater.Muusika.Kinos, Teatrielu ’99-s ning Lavakooliraamatus ilmunud intervjuu kaudu. Viienda osa moodustab Elmo Nüganeni loominguline biograafia – ülevaade tema lavastustest, rollidest, filmidest. Rohke põneva pildimaterjaliga raamatu on kujundanud eesti üks parimaid raamatudisainereid Angelika Schneider, kelle töödest viis valiti Eesti kauneima raamatu võistlusel 25 parima hulka. Koostajad ja toimetajad: Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro, Ruudu Raudsepp


Lisas Marge-Elin Roose 16.04.2012
Pane hinne:
Unustamatu Jaan Saul
8.0
1 hindaja

92. Unustamatu Jaan Saul
Kirsten Simmo

25. detsembril 2011 saanuks näitleja Jaan Saul 75-aastaseks. Tema juubeli puhul valmis Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil neljateistkümnes raamat sarjast ELAVIK – „Unustamatu Jaan Saul”, mis sisaldab Jaan Sauli kirju oma vanematele ja lähedastele. Lisaks kirjadele leiab raamatust ka Sauli elulookokkuvõtte, rollide loetelu ning rohkelt fotosid. „…sest ma tahan, et kui tuleb kord see suur arvepidamine, et ma siis võiksin rahulikult näidata käega ja öelda – näete! See on minu arve, siin on minu elu, minu hing, selle olen ma andnud inimestele, et nende elu kaunimaks teha. Ja ma tahaksin, et ka minule siis öeldakse, nagu mina praegu nii mõnelegi – A. Eskolale, Laurile, Nuudele, Pansole, Lauterile, Tarmole ja paljudele teistele – „selle eest olen sulle tänulik”. See aeg on nii kaugel ja selleks läheb vaja nii palju higi ja vaeva. Aga ta peab tulema. Ja selleks peab olema jõudu. Ja ongi.” – Jaan Saul


Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
Pane hinne:
Mees, kes tahtis olla õnnelik
8.5
2 hindajat

93. Mees, kes tahtis olla õnnelik
Laurent Gounelle

Vast oli Andy viga see, et ta oli pärit närvilisest lääne tsivilisatsioonist. Igatahes ei turgutanud teda päriselt ka puhkus rohelisel Bali saarel. Seega päästis otsus vana teadjamehe juurde minna tema elu. Teadjamehe diagnoos: Andy on hea tervise juures, kuid mitte õnnelik. Teekonnal, millele Andy nüüd astus, lahustus kildhaaval see kitt, mis tema hinge oli halvanud. Edasi määras ta ise, kuidas elab – õnnelikuna või mitte. Raamatu autor Laurent Gounelle otsib ja leiab erilisi inimesi, Ameerika neurolooge, Peruu šamaane ja Bali tarku – et nad meid õpetaksid. Elama.


Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
Pane hinne:
Lia Laats / Kaljo Kiisk / Kalmer Tennosaar. Viimane vestlus
10
2 hindajat

94. Lia Laats / Kaljo Kiisk / Kalmer Tennosaar. Viimane vestlus
Enno Tammerile

2003.–2004. aastal rääkisid Lia Laats, Kaljo Kiisk ja Kalmer Tennosaar Enno Tammerile oma elust. Keegi ei teadnud, et need pikad jutuajamised jäävad Lia Laatsile, Kaljo Kiisale ja Kalmer Tennosaarele viimaseks laiema publiku jaoks mõeldud vestluseks oma elust. Lia Laats ja Kalmer Tennosaar sulgesid silmad igaveseks uneks enne, kui valmis lõplik tekst nende viimase eluvestluse põhjal. Kaljo Kiisk nägi lõplikku teksti ning leidis, et on jutud oma elust ära rääkinud ning kõik ka ilusasti kirja saanud. Kõik ei saagi kunagi kirja, millalgi jääb ikka üks või teine vestlus viimaseks. See on ühtpidi paratamatus, teistpidi aga selliste viimaste vestluste kullaläikeline võlu ajasõelal. Suure inimese lahkumise järel saab ju alati tagantjärele tekitada kümneid ja kümneid meenutuskilde teistelt inimestelt. Kuid need on juba uued, vahendatud tekstid, kus asjaosaline enam kaasa rääkida ei saa. Enno Tammer: „Minu au, õnn ja rõõm on olnud Lia Laatsi, Kaljo Kiisa ja Kalmer Tennosaare viimased vestlused jäädvustada, midagi väärtuslikku pöördumatult kulgevas ajas kinni püüda.“


Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
Pane hinne:
Ada Blackjack
6.0
1 hindaja

95. Ada Blackjack
Jennifer Niven

Kui 21-aastane eskimo Ada Blackjack nõustus minema õmblejana kaasa ülisalajasele Arktika ekspeditsioonile, oli tal vaid üks lihtne eesmärk: teenida nii palju raha, et oma väikese poja eest hoolt kanda. Ta suundus koos nelja mehega 1921. aasta septembris kaugele põhja, kuid järgmise talve saabudes tabasid ekspeditsiooni raskused, nälg ja tragöödia. Kui Ada kaks aastat hiljem tagasi tsivilisatsiooni jõudis, oli ta ekspeditsiooni ainus ellujäänu. Lugu sellest, kuidas Ada Blackjack metsikus looduses ellu jäi ning milline kaos ja murrang ootas teda ees maailma naastes, on üks 20. sajandi põnevamaid seni rääkimata seiklusi. Tuginedes Ada varem avaldamata päevikule, toob kirjanik Jennifer Niven lugejate ette eredates värvides maalitud tõestisündinud loo naisest, kelle vaprus ja kindlameelsus trotsisid ühiskonna ootusi ja tegid temast ebatõenäolise kangelanna, kelle panus pole siiani väärilist tunnustust leidnud.


Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
Pane hinne:
Arthur Schopenhauer
8.0
1 hindaja

96. Arthur Schopenhauer
Robert Zimmer

Filosoof ja maailmakodanik Lähtunud alguses Kanti filosoofiast, arendas Arthur Schopenhauer 19. saj saksa filosoofiat oluliselt edasi ning tõi selle oma elegantses ja kõigile arusaadavas keeles välja akadeemilisest „elevandiluutornist”. Ta oli üks esimesi globaalseid mõtlejaid, kes ühendas lääne filosoofia ja idamaised tarkused ning oli seega üks modernismi teerajajaid. Vastupidi üldlevinud kujutlusele polnud Schopenhauer sugugi misantroobist erak, kes vestles oma puudliga nagu inimesega – tal olid laialdased kultuurihuvid ja ta suhtles oma kitsa seltskonnaga. Ta oli andekas kirjanik ja kosmopoliitiline mõtleja ning tegeles väga laia teemadespektriga, mis haaras filosoofia kõikide alaliikide kõrval ka kirjandust, loodusteadusi ja idamaade mõttemaailma. Tänapäeval kuulub ta rahvusvaheliselt enim loetud saksa filosoofide hulka ning tema mõju uusaja filosoofiale, teaduslikule maailmavaatele ja psühholoogiale on vaieldamatu. Autorist Robert Zimmer (snd 1953) õppis filosoofiat ja anglistikat. Pärast pedagoogilist tegevust Düsseldorfi ja Berliini ülikoolis elab praegu vabakutselise publitsistina Berliinis. Temalt on ilmunud Das grosse Philosophenportal.


Lisas Marge-Elin Roose 13.04.2012
Pane hinne: